Otse põhisisu juurde

Avon Valley











Aaa!!! 

Oleme juba kolm nädalat kodus olnud ja pole kuskil (loe: võõras ja varem mitte nähtud kohas) käinud. Mõtlesime küll, et taastume lendudest, kohaneme eluoluga, saame terveks ja alles siis hakkame ümbruskanti avastama. Aga rahutute jalgade sündroom ei anna asu.
Pealegi, Lääne-Austraalia on nii suur, et ainuüksi siin annab käia, uurida, vaadata. 
Ja selle peale kulub terve inimelu. 

Midagi suurt, kauget ja mitmepäevast ei tahtnud planeerida, sest minul on ainult üks töövaba päev (pühapäev). 

Otsustasime, et sõidame Perthist 100 km kaugusel asuvasse Avon Valleysse, mis asub Lääne-Austraalia "wheatbelti" regioonis. Teadmiseks: Austraalia on maailma TOP 10 suurema nisutootja seas. 

Kas te oskate öelda või arvata, mis aastaeg meil parasjagu on? Eks siinse kliima puhul on aastaaegu nagu nii teineteisest raske eristada. Kirjeldus: teravili tõuseb-rohetab, mandariinid, apelsinid ja sidrunid on küpsed, märtsikellukesed õitsevad, kirsid-ploomid õitsevad, raps õitseb, põllulilled õitsevad, rohi on kõige rohelisem üldse, Euroopa päritolu puud on raagus, teised rohelised. Päris veider aastaeg, ausalt?!


Järgmistel nädalavahetustel üritame rohkelt aega vabas õhus veeta, sest praegu on kõik nii värviline ja elav, teeme erinevaid põllu-ja aasalillede tuure, matkasid ja käike ning vahendame teieni siinseid talve-kevade värve :) 

Kommentaarid

  1. oi-oi, kui ILUS!!!! Meie mäepapa kibeleb juba iidamast -aadamast Aussi maale...ja nüüd on ta oma pisikuga ka mind nakatanud. Mine tea, vöib-olla saame kunagi päris oma silmadega seda ilu nautida.
    Palun VEEL ja VEEL pilte :-)

    VastaKustuta
  2. Tobe vastus, aga: Like-Like-Like :) Imeilus on seal (tänaseks peab ilmselt OLI kirjutama).

    VastaKustuta
  3. Meil on tõesti üleminekul talvest kevadesse väga roheline ning värske, kuid kahjuks mitte kuigi kauaks. Meid Lääne-Austraalias on kliimaga õnnistatud, aasta läbi päikesepaisteline ning võrdlemisi soe ilm :)
    Külalistele näitame ka ennenägematuid salajasi lemmikkohti!

    Tere tulemast meile külla! :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust