Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuni, 2010 postitused

Austraalia meedia kuulutas Eesti päkkeri surma müsteeriumiks

Paljud austraallased, kes loevad kohalikku lehte, küsivad minu käest juba mitmendat päeva, kes oli see eestlane kes eelmisel nädalal Paspaley farmis suri, kas tundsin teda ja miks ta suri. Meie teda ei tundnud ja ei tea, mis oli surma põhjuseks.  Selle uudise pinnal hakkasid inimesed kohe rääkima sellest, et Paspaley töö on füüsiliselt koormav ja üldse, et tegemist on orjatööga.
Kõhedaks võtab küll, kui noored inimesed siit ilmast lahkuvad. Meie sügav kaastunne Jürit tundnud inimestele ja tema lähedastele.
Mystery death at sea
Istusin täna kaljul, vaatasin loojangut ja kuidas meri sünkroonis lainetab ja vett vastu kaljusid vahuseks lööb... ning ühel hetkel tekkis kange tahtmine sinna sisse hüpata ja lasta ennast samuti vahuks lüüa. Mingisuguse muinasjutu ainetel muutus vaht merineitsiks. Või oli see vastupidi.

Austraallaste MM-i teemalisi nalju

Midagi on ameeriklaste geograafias valesti. Pilt USA uudistest.  





Üks armas õhtupoolik Darwini vabaõhu "loomaaias"

Jalad olid sitased, nägu tolmune, riided porised, juuksed higist läbimärjad, käed verised, suured varbad ära tallatud, käed kriimustusi täis.  Ei. Ei.  Ma ei käinud kohalike põmmpeadega tüli norimas. Ei kukkunud kuskilt alla, millegi pealt maha, kellegi peale, millegi sisse.  Ei käinud ka kuskil farmis põldu kündmas, atra vedamas.  Olin kõigest klienditeenindaja ühel vabaõhu beach partyl. 
Ski klubi on alati kurtnud selle üle, et noori käib vähe ja põhilisteks klientideks on pereinimesed. Kuna noored vanuses 18-30 on kõige atraktiivsem sihtrühm alkoholitootjatele ja -müüjatele, siis selleks puhuks otsustati korraldada koostöös XXXX Summer Bright õlletootjaga üks suur noortepidu. Ja mina olin selle loomaaia üks paljudest teenindajatest. 
Alguses ei saanud 1000+ pidulist kuidagi vedama, pärast ei suutnud kuidagi pidama saada. Päike ja valgus mõjub peoloomadele ikkagi pidurdavalt. Nii kui päike looja läks, hakkasid kõik kaks korda rohkem alkoholi tarbima. Kuna pudeliavaja oli minu putkast ära…

Maailm minu lemmikvärvides

Andres ei jõudnud sel korral midagi kirjutada, aga andis mulle pilte, mida ta lennukist tegi. 
Selle kõige kohta võiksin öelda..et kes sõidab tööle autoga mööda asfaltteed, linna ees ja sees ummikutes passides, rõvedat Uuno Raadio või Sky Plusi või Star FM-i hommikuprogrammi kuulates, kes aga lendab tööle väikese lennukiga nautides selle aknast maailma kõige kaunemaid vaateid. Ebaõiglane, eks.
Maailm on kunstiteos.






Kaljul istumine kui sport

Andresega jalgratastega East Pointile sõites ja seal ringi kolades, avastasime mälestusmärgi ja -tahvli, mille kohaselt toimusid Darwinis esimesed maailma meistrivõistlused kaljul istumises. Asja edasi uurides selgus, et linnas tegutseb Rocksitters Club, mille asutamisaastaks on 1974.
No on ikka kole lugu küll. Oleks varem teadnud, oleksime tõenäoliselt selle aktiivse spordiklubiga liitunud. Nüüd juba veidi hilja, sest paari nädala pärast jätame Darwiniga hüvasti. 
Mis mulle austraallaste juures meeldib on see, et nad on päris leidlikud ja suudavad meeletuid, plaanijärgseid alkoholitarvitamisi mõne ülla eesmärgi taha ära peita ja nii on kõigil parem. Ei mingeid süümekaid, et ainult jood ja sporti üldse ei tee. Nalja peab ometigi ju ka saama.
On jah ametlikult spordiklubi..liikmed aga väga "spordiga" ei tegele. Või noh, kui juba male jms on sport, siis miks kaljul istumine halvem sport on?
Kui meie istusime nendel kaljudel mõne tunnikese, siis maailmameistrid aastal 1977 istusi…

Andresel oli sünnipäev!

Nagu me eelnevatel kordadel maininud oleme, peavad asjad vahel harva käest ära minema, sinu kontrolli alt välja saama.
Eriti hea põhjus kontrolli alt väljumiseks on kellegi sünnipäev. Superhea põhjus pidutsemiseks on muidugi kõige kallima sünnipäev.

Andres sai reedel 31aastaseks (või 13!) ja  see oligi suurepärane põhjus, miks kell 10 hommikul šampuse joomisega pihta hakata. Ausalt öeldes pole me pidutsemisega kunagi nii vara pihta hakanud. Aga siinses kliimas ja eluviisis saab endale reedel kella 15-ks külalisi kutsuda küll. Keegi ei jäta tulemata!
Ja keegi ei pidurda ja ei vingu, et miks sa nii vara peoga alustad.
Nagu praktika näitab, siis kella 21-ks võtab sünnipäev juba päris kõrged pöörded sisse ja ei lõppe enne, kui nädalavahetuse viimased sekundid täis tiksuvad.

Täname kõiki meelespidajaid-helistajaid-sõnumeerijaid ja saadame suured tulised suudlused teile!

Vik & And

Ma lihtsalt ei jõua vahepeal

Vahepeal ma lihtsalt ei jõua. Saate aru? Ma lihtsalt ei jõua. 
Jõud saab otsa ja kõrvad tahavad lukku minna ning selgroog ei taha keha hoida, keha tahab hoopis kokku kukkuda ja mõistus välja lülituda. Ma lihtsalt ei jõua enam kuulata. Kuulata vahetpidamata pausideta rääkivat inimest, järjest.. pool tundi, tund või mitu tundi. Ma ei taha enam kuulata ja kuulda inimesi, kes on nii rääkimishoos, et unustavad hingamise. 
Vahel olen üks suur kõrv, kuhu võivad kõik sisse sittuda.
Vahel ma unistan, et saaks kasvõi mõne lause-väite vahele esitada, enda nime öelda, öelda midagi Ida-Euroopa riikide kaitseks, mis pidavat Vana-Euroopa rasval elama.. või lihtsalt inimlikult aevastada, keha sügada, sülge neelata, pilku korraks mujale pöörata. 
Kuula nüüd, suur kõrv, inimene laseb oma maailmavalu ning frustratsiooni välja. Pärast selliseid päevi on tunne justkui oled sidrun, millest on viimsed elumahlad välja pigistatud. Ja natuke peldikuseina tunne on ka. 
Prantslased räägivad vahetpidamata, kuidas Pra…

2-aastasena suitsetama hakata on veidi vara

Tabloid The Sun avaldas mai lõpus video 2-aastasest Indoneesia poisist Ardi Rizalist, kes on noorest east hoolimata tõeline ahelsuitsetaja. Ajakirjanike väitel andis poisile tema elu esimese suitsu tema isa, kui Ardi oli kõigest 18-kuune. Ardi suitsetab päevas kaks pakki.
Indoneesial on teinegi ülemaailmselt kuulus nikotiinisõltlane, 4-aastane poiss Sandy Susanto.




Lõunapoolkera füüsikalised müsteeriumid

Mul on läbi aegade olnud juustes üks püsilokk. Kui teised tulevad ja lähevad, siis see konkreetne lokk on ilmnenud samas kohas ja samas asendis juba aastaid. Seda kuni Austraaliasse tulekuni. Juba mõned kuud on aga see lokk oma suunda ja kuju muutnud. Lihtsalt keerdub teistmoodi, teises suunas. Vastupidises.
Miks on minu lokk oma kuju ja suunda muutnud?  Alguses püüdsin leida vastust oma küsimustele tibisalongides. Juuksurid kehitasid õlgu mu küsimuse peale ja ütlesid, et nad pole selle kohta koolis õppinud. Saatsid mu arstide juurde. Tegu olevat hormonaalse muutusega minu organismis. Kahtlustasid rasedust. Arstid küsitledes mind põhjalikult ja jõudsid järeleduseni, et lõunapoolkeral loki keerdumise suuna muutumise taga pole rasedus ega juuksestruktuuri järsk muutumine, selle taga on olevat füüsikalised jõud ning soovitasid müstilise nähtuse lahendamiseks füüsikute poole pöörduda. Kahtlustati Coriolisi jõudu. Jõudu, mis on kõige tugevam pooluste juures, nõrgeneb ekvaatori poole liikud…