Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks. Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...
tänks, viki, see lugu mängib nüüd mu peas juba teist päeva järjest. hate you, much.
VastaKustutaHaha, kusjuures, mind on veel nii mõnigi selles "peas mängimises" süüdistanud. Andres vahepeal isegi öelnud, et pane see tore laul taustaks mängima. Üsna õnnestunud sotsiaalne kampaania Metro poolt, jääb meelde :)
VastaKustutaMinu meelest väga numps laul, mida kõla-meloodia poolest võiks isegi lastele unelauluks ümiseda :)
Väga hea asi! Lihtne ja originaalne animatsioon, muusika, sõnad. :) Tänksud!
VastaKustutaPalun! Arvesta Käthe, et see lihtne animatsioon ja muusika jäävad sind kummitama :)
VastaKustuta