Otse põhisisu juurde

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. 

Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust (cottage cheese) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.  

Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on vene keeles kohupiim), vanasti oli kõik сыр ehk juust. Seega õigem ja vanem nimi on sõrnikud. Eks neid retsepte on internetiavarustes miljoneid. Kes arvab, et "õiged" sõrnikud saab vaid siis, kui ühe muna lisad ja vähe jahu paned, kes leiab, et suhkrut ei peaks üldse panema ja paneerida tuleks kohupiimakotlette hoopiski mannas. 

Mina lähtusin retsepti valimisel sellest, et meie siinne kodujuust on vedelavõitu ja kui vaid ühe supilusikatäie jahu panna, ei püsi asi üldse koos. Niigi vedelale massile lisasin vaid kaks muna, retseptis ettenähtud kolme asemel. 

Lihtsad Viki venepärased sõrnikud Austraalia kodujuustuga:

500 grammi kodujuustu
3 spl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 muna
0,5 tl soodat
0,5 tl äädikat
1,5 klaas jahu

Sega kodujuust, suhkur, vanillisuhkur ja munad omavahel kokku. Lisa 0,5 teelusikatäie äädika sisse sama palju soodat. Oota nende omavaheline reaktsioon ära ning lisa kodujuustu-muna-suhkru massile. Lisa jahu. Moodusta ühtlasest massist väikese sobiva suurusega õhukesed (1,5 cm) "kotletid", veereta need jahus või mannas. Pane pannile või ahju küpsema. Ahjus küpsevad sõrnikud ühtlasemalt läbi, küpseta 180 kraadi juures pruuni kooriku tekkimiseni (kuskil 20-25 minutit, kusjuures poole peal soovitaks sõrnikud ümber keerata). Pliidil aga olgu kuumus pigem madalapoolne. Pannil praadides kannata veidi, ära neid enne valmimist näpi ning lase sõrnikutel kummaltki poolt madalal kuumusel ligemale 10 minutit pruunistuda. 

Sellest saab orienteeruvalt 14-15 tükki. Suhkruga ei liialdanud, kuigi originaalis soovitati kodujuustumassile kolmandik klaasist panna. Ütleme nii, et tegelikult soovitan sõrnikud teha üsna neutraalse maitsega - mitte soolased ega magusad - sellisel juhul saab neid nii soolaste kui ka magusate kastmetega süüa. Samuti saab tainamassile lisada rosinaid, riivitud kõrvitsat või porgandit, pähkleid, riivitud õuna, ploome või apelsine/sidruneid. Mida iganes hing ihaldab! Serveerima peaks sõrnikuid soojalt ja võib süüa hapukoore/tillikastmega, ketšupi, majoneesi, kondentspiima, šokolaadikreemi, moosi, mee, värskete marjadega, jäätisega...


Kommentaarid

  1. viki, kuule: lugesin su blogi ja nägin seda retsepti ja mõtlesin, ma pole mitu aastat juba sõrnikuid teinud või söönud! ja marssisin kööki ja tegingi terve kausitäie. ja nüüd mõtlen, et võiks seda retsepti mu inglisekeelsetele sõpradele kah siin jagada. kas ma su fotot võin kasutada minu blogis? seda sinu sõrnikute fotot.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pole probleemi! Muidugi võid kasutada pilti ja jagada retsepti ingliskeelsete inimestega :) Kuidas sul need välja tulid? Ma loodan, et sama head nagu minu omad. Minu mees kiitis sõrnikuid mis mühin ja ütles, et need võiksid meie pere traditsionaalseks roaks saada.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGA müüja ja Australia Post

Tahtsin algselt kirjutada kunagisest "valge Austraalia poliitikast" ja viidata naljakatele 60´ndate promoklippidele, mis Suurbritannia töölisklassi Austraaliasse meelitasid ja brittide vastupropagandast, kuidas kodumaad ei tohiks ikka mingitel tingimustel reeta, aga siis kadusin jälle argitegevustesse ära ja hoopis kirjutan sellest, et Australia Post´iga 2 kg kaaluva saadetise saatmine Euroopasse, eriti veel Eestisse, läheb umbes sama palju maksma, kui on 10% Eesti-Austraalia edasi-tagasi pileti maksumusest.  Teine kord siis teab, kui midagi suuremat saata tahame, on mõistlikum endale piletid Eesti piletid osta ja saadetis ise kohale toimetada. 
Postitädid olid muidugi äärmiselt sõbralikud ja kuna esialgu kaalus pakk 2 kg ja 40 grammi, aitasid nad mul sellest üleliigset 40 grammist lahti saada pappkarbi erinevaid osasid lõikeriistaga nüsides. 
Ja siis üks noormees kohalikust IGA poest. Käin seal pea iga päev ja kuna pood asub umbes 300-400 m kaugusel meie elamisest, siis minge…

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina. 
Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla. 
Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju selline ava…