Otse põhisisu juurde

Mida suudab üks Tai mees?

Väike Aasia mees, pikkuseks umbes meeter ja 50,9 cm peale, ja europiidne mehest 20 sentimeetrit pikem naine saavad kokku kuumal suvepäeval konditsioneeriga toas. Naine võtab ära oma suvise kleidi ja tõmbab selga laiad puuvilllased punased püksid. Nööbib kurguauguni kinni valge puuvillase särgi nööbid.

"Palun mine selili," ütleb väike, aga tugev mees. "Pane silmad kinni, sul hakkab nüüd hea!" ähvardab mees heatahtlikult.
Naine on alguses väga kramplikult, sest ta mõtleb, mida võiks mõelda allkorrusel ootav mees. Peaasi, et ta mu tagumikku ja rinda ei masseeriks, mõtleb naine endamisi.

Tai mees masseerib varbaid, ragistab need ühekaupa läbi ja teeb seejärel varvastele pai. Pärast seda liigub ta naise kehal ülesse poole, vajutab õrnalt küünarnukiga säärelihastele, siis reitele, tõmbab jalad kõverasse ja tallab oma väikeste jalgadele naise jalgade peal. "Issand, see mees on nii kerge," mõtleb naine. "Ma ei tunnegi teda."

Asiaat venitab europiidi igatipidi. Jalad surisevad, aga pinge on ikka veel sees. Mees ei jäta jonni ning kordab paljusid võtteid. Kordab-kordab-kordab kuniks saab tulemuse- naine ei tunne oma jalgu. Need oleksid justkui udusulest tehtud. Naine on juba pooleldi lõõgastunud, kuid ülakeha püsib ikka veel pinges. Mees hõõrub oma soonelisi käsi kokku, lööb nendega naisele laksu vastu jalgu. Hõõrub jälle ja paneb oma väikesed käed naise munasarjade kohale.

Mees palub naisel kõhuli minna. Naine on lõõgastunud, mees aitab tal ennast ümber pöörata. Naine on peaaegu oimetu.
Mees hakkab tegutsema tagumiku kallal. Tema tugevad käed käivad kiiresti ja ta teab, mis punktidele vajutada. "Ai, ai, seal mul oli istmikunärvipõletik," mõtleb naine, surub hammastega huultesse ja kannatab selle välja.

Mõne minuti pärast on ka pepul hea. Mees saab sellest aru ja liigub edasi. Ta võtab ette seljakotirändurist naise selja. Koheselt märkab mees kõik seljadefektid ning rakendab sinna topeltenergiat. Ta ragistab, venitab, lööb plaksu, silitab, näpistab...

Naise selg on paras ettevõtmine ja seda ühekorraga terveks ei tee. Mees võtab naise pea padja peale sülle ja teeb vahepeal pai naise kõrvadele, kaelale, peale ja kätele. Mehe liigutused on tugevad, kuid hellad. Naine tunneb, et ta lendab õhus. Nii kerge on olla.

"Kas sul hakkas parem?" küsib mees lõpuks. "Ojaaa!" vastab naine.

Masseeritud naine läheb riiete vahetusruumi, asendab puuvillase kostüümi oma suvise kleidiga ning ohkab kergendatult. Samal ajal maksab tema mees tunniajase massaaži eest 33 krooni.

Kommentaarid

  1. Väga lahe lugemine. Jätkake samas vaimus kirjutamist. Ehedus on just see, mis lugema paneb.

    VastaKustuta
  2. kurja! seda läbimudimist oleks niiväga vaja. ja 33 krooni? üle mõistuse!

    VastaKustuta
  3. ehh, sellise töö eest võiks sama palju tippigi anda :D (ütles rikas eurooplane, muidugi)

    VastaKustuta
  4. Ja kolm aastat hiljem küsiti tunnise seansi eest juba THB 500. Kohaks otseloomulikult turistilõks Phuket, kus hinnad alati kallimad. Asi oli seda väärt ikkagi!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust