Otse põhisisu juurde

Mida suudab üks Tai mees?

Väike Aasia mees, pikkuseks umbes meeter ja 50,9 cm peale, ja europiidne mehest 20 sentimeetrit pikem naine saavad kokku kuumal suvepäeval konditsioneeriga toas. Naine võtab ära oma suvise kleidi ja tõmbab selga laiad puuvilllased punased püksid. Nööbib kurguauguni kinni valge puuvillase särgi nööbid.

"Palun mine selili," ütleb väike, aga tugev mees. "Pane silmad kinni, sul hakkab nüüd hea!" ähvardab mees heatahtlikult.
Naine on alguses väga kramplikult, sest ta mõtleb, mida võiks mõelda allkorrusel ootav mees. Peaasi, et ta mu tagumikku ja rinda ei masseeriks, mõtleb naine endamisi.

Tai mees masseerib varbaid, ragistab need ühekaupa läbi ja teeb seejärel varvastele pai. Pärast seda liigub ta naise kehal ülesse poole, vajutab õrnalt küünarnukiga säärelihastele, siis reitele, tõmbab jalad kõverasse ja tallab oma väikeste jalgadele naise jalgade peal. "Issand, see mees on nii kerge," mõtleb naine. "Ma ei tunnegi teda."

Asiaat venitab europiidi igatipidi. Jalad surisevad, aga pinge on ikka veel sees. Mees ei jäta jonni ning kordab paljusid võtteid. Kordab-kordab-kordab kuniks saab tulemuse- naine ei tunne oma jalgu. Need oleksid justkui udusulest tehtud. Naine on juba pooleldi lõõgastunud, kuid ülakeha püsib ikka veel pinges. Mees hõõrub oma soonelisi käsi kokku, lööb nendega naisele laksu vastu jalgu. Hõõrub jälle ja paneb oma väikesed käed naise munasarjade kohale.

Mees palub naisel kõhuli minna. Naine on lõõgastunud, mees aitab tal ennast ümber pöörata. Naine on peaaegu oimetu.
Mees hakkab tegutsema tagumiku kallal. Tema tugevad käed käivad kiiresti ja ta teab, mis punktidele vajutada. "Ai, ai, seal mul oli istmikunärvipõletik," mõtleb naine, surub hammastega huultesse ja kannatab selle välja.

Mõne minuti pärast on ka pepul hea. Mees saab sellest aru ja liigub edasi. Ta võtab ette seljakotirändurist naise selja. Koheselt märkab mees kõik seljadefektid ning rakendab sinna topeltenergiat. Ta ragistab, venitab, lööb plaksu, silitab, näpistab...

Naise selg on paras ettevõtmine ja seda ühekorraga terveks ei tee. Mees võtab naise pea padja peale sülle ja teeb vahepeal pai naise kõrvadele, kaelale, peale ja kätele. Mehe liigutused on tugevad, kuid hellad. Naine tunneb, et ta lendab õhus. Nii kerge on olla.

"Kas sul hakkas parem?" küsib mees lõpuks. "Ojaaa!" vastab naine.

Masseeritud naine läheb riiete vahetusruumi, asendab puuvillase kostüümi oma suvise kleidiga ning ohkab kergendatult. Samal ajal maksab tema mees tunniajase massaaži eest 33 krooni.

Kommentaarid

  1. Väga lahe lugemine. Jätkake samas vaimus kirjutamist. Ehedus on just see, mis lugema paneb.

    VastaKustuta
  2. kurja! seda läbimudimist oleks niiväga vaja. ja 33 krooni? üle mõistuse!

    VastaKustuta
  3. ehh, sellise töö eest võiks sama palju tippigi anda :D (ütles rikas eurooplane, muidugi)

    VastaKustuta
  4. Ja kolm aastat hiljem küsiti tunnise seansi eest juba THB 500. Kohaks otseloomulikult turistilõks Phuket, kus hinnad alati kallimad. Asi oli seda väärt ikkagi!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...