Otse põhisisu juurde

"Oodake, te kõnnite vales suunas!" lähenemisest

Mõnede päevade jooksul, mis me Tais oleme olnud, on meil olnud kokkupuuteid sellise huvitava organisatsiooniga nagu
"turismipolitsei". "Oodake, sir, oodake, te lähete vales suunas", "Ei, enne söömist käite te ära lamava, istuva ja valge Budhha juures", "Ei, tea peate minema Tai ekspordi näitusele, seal on täna viimast päeva promotion!".

Kõnnid mõne vaatamisväärsuse poole, kui ühtäkki pöördub sinu poole üsna heal tasemel inglise keelt rääkiv tailane, kes ütleb, mis suunas sa peaksid minema ja mida sa seal nägema peaksid. Kui ütled, et oled näljane ja enne templisse minemist tahaksid einestada, õhtustada või hommikust süüa, ütleb "turismipolitsei" sulle, et enne kõhutäidet pead sa kindlasti templisse minema. See pole aga pelgalt heatahtlik soovitus, sest "turismipolitsenik" peatab sinu jaoks tuk-tuki, takso vms liiklusvahendi, selgitab juhile, mis kohtadesse peab ta sind viima ja nii ongi turist mitmeteks tundideks hõivatud.

Meiega juhtus alguses ka nii. Arvasime, et suvalised tailased tulevad ja tahavad meid aidata, teed juhatada. Paari päeva pärast märkasime seaduspärasusi ja leidsime, et "abistajad" tulevad meile ligi vaid teatud väärtusega objektide läheduses. Sellest ajast peale oleme püüdnud riikliku turismiministeeriumi poolt palgatud ametnikke (kes näevad välja nagu lihtinimesed) vältida. Sest no lõppude lõpuks tahaks ise otsustada, missugusesse wat´i minna ja missugust vahele jätta.

Tegelikult poleks selle korraldamise juures midagi halba, kui poleks neid kohustuslikke riiklikke shoping keskusi. Skeem on järgmine: turismipolitsenik organiseerib turistile tuk-tukiga marsruudi, tuk-tuki juht veab turisti mööda erinevaid vaatamisväärsusi. Vaatamisväärsuste vahepeal peab tuk-tuki juht viima turisti juveeli-,kanga- või suveniiripoodi (isegi siis, kui turist seda ei taha). Seal peab turist peab olema vähemalt 10 minutit, siis saab tuk-tuki juht tasuta bensiini või muud boonust riikliku või erasektori firma poolt.

Oleme mitmel korral selle skeemi lõksu langenud ja pidanud selle pärast paljudele tai kanga,- juveeli jms korporatsioonide esindajatele selgitama, et oleme seljakotirändurid ja ei vaja teemantsõrmuseid ning täpselt enda järgi õmmeldud ülikondasid.
Aga neil on nii raske seda mõista.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust