Otse põhisisu juurde

Võimalus edasiliikumiseks: motoroller

Igati teretulnud nähtus on see, et rolleri rent Tais on suhteliselt soodne. Ööpäevane laenutus maksab 150-200 bahti, mis teeb Eesti rahas umbes 70 krooni. Kütust võtab see liiklusvahend samuti vähe. Muidugi ei ole mõtet ette võtta sada või enam kilomeetreid pikki sõite, sest isegi treenitud tagumik ei pruugi seda välja kannatada.

Lähiliikluseks on roller hinna ja kvaliteedi suhte parim variant.
Esialgu võib tulla ette raskusi vasakpoolses liikluses hakkama saamisega, ka mina oma esimesel rollerisõidul Tais keerasin esimesel ristmikul kohe vastassuunavööndisse. Kuid vasakpoolse liiklusega harjub kiiresti. Kohalikud autojuhid on nähtavasti harjunud nägema vales suunavööndis vastu sõitvat turisti ning ei tee sellest suuremat numbrit.

Ma olen alati ebameeldivat tunnet tundnud motika seljas kellegi taga istudes, sest siis ei sõltu ju minust midagi. Ikkagi ma andsin pika mangumise peale järele ja lubasin Viktorial rollerit juhtida. Sirge tee peal ei olnudki nii hirmus, aga esimesel ristmikul leidsime ennast vastassuunavööndist, külgkorviga motikas vastu tulemas. "MIDA SA NÜÜD TEED, KEERA SIIS TÄITSA PAREMASSE SERVA!!" röökisin ma. Musi õnneks pidurdas ja ma aitasin tasakaaluga masina teeserva juhtida. Sa andsid mulle liiga palju erinevaid käsklusi seal ristmikul olles, sellepärast juhtuski nii, oli Viktoria kommentaar. Vahetasime kiirelt kohad ja sõit jätkus.

Miks sa nii teeservas sõidad? Miks sa nüüd rida ei vahetanud? Palun lase mind maha, sest ma ei näe midagi, sa sõidad nii kiiresti ja tuul puhub silma. Need on laused, mida mees motikat juhtides taga istuvalt naiselt vahetpidamata kuuleb. Aga kannatan ära, sest ise taga istuda on hullem. Esimeste kaasmaalaste kohtamine on ka rolleriga seotud. Otsisime ühte Krabi lähedal asuvat koobast ja lasin hetkeks Viktoria lenkstangide taha. Ta oskab päris hästi nuruda, nii et ei saa eitavalt vastata. No jõudsime siis palmide vahelist metsateed pidi sõites kohta, kus inimesed rohtu söövate elevantide seljas istusid. Ma astusin motika seljast maha ja palusin Viktorial see ära parkida. Pöörasin hetkeks selja ning kuulsin mootori möiratust, justkui oleks keegi kannakaga tsiklit ümber pöörata tahtnud. Mis nüüd toimub, käis mõte läbi. Pöörasin pead ja nägin oma kallist Vikat põõsastesse põrutamas. Õnneks ta ikka võttis gaasi maha ja päris bambusesse ei pannud.

Ma ei saanud ju siin rööbastes seda sirgeks, sellepärast paningi gaasi, oli tema kommentaar. Naine roolis, auto kraavis, vastasin ma. Ja elevandi seljas istuva mehe suust tuli sulaselges eesti keeles:"Tervitused eestlastele." Ja oligi piinlik vahejuhtum unustatud. Ajasima paar sõna kaasmaalastega juttu ja pugesime koopasse.

Uskumatu küll, aga pärast seda juhtumit on Viktoria veel oma 20 km rollerit juhtinud ja tema oskused aina paranevad. Ta jälgib tahavaate peegleid tõenäoliselt paremini kui mina ja ma ei karda ka enam.


Rollerit valides tasub tähelepanu pöörata selle võimsusele ja rentida vähemalt 125-kuupsentimeetrine masin, eriti, kui sõita kahekesi, sest lahjemad jäävad järskudel tõusudel hätta. Seda kogesime Koh Phanganil, kus masin lihtsalt poole tõusu peal enam edasi ei liikunud ning Viktoria sai tänu sellele päris korraliku trennipäeva kirja.


Liikluse kohta üldisemalt võiks öelda, et see on eurooplase jaoks ikka vägagi kaootiline. Foori taga punase tule all ootavate autode vahelt laveerivad reeglina läbi kümned rollerid ja motikad ning igaüks üritab esimesena minema pääseda, kui roheline tuli süttib. Siiski tuleb kohalike autojuhtide kiituseks öelda, et nad suudavad suurepäraselt motikaid märgata ning keegi naljalt ootamatuid ja ohtlikke manöövreid ette ei võta. Autojuhtidel on ka kombeks signaali anda, kui rollimees liiga tee keskel sõidab.


Olen tähele pannud ka seda, et kiirteel sõites ei ole oluline, millisel rajal olles sa eesolevast sõidukist möödud, peaasi, et vaba ruumi on.
Üldiselt võib öelda, et liikluses kehtib tugevama õigus ja nõrgemal tasub lihtsalt ettevaatlik olla. Samas, kuu aja jooksul, mis me Tais oleme viibinud, pole me veel ühtegi liiklusõnnetust näinud. Tundub, et liiklus reguleerib siin ennast ise.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust