Muru sentimeetri täpsusega niidetud, teed millimeetri täpsusega projekteeritud, läikivad ja hästi lõhnavad lennujaama WC-d, kuhu võiks elamagi jääda, taksojuhid, kes annavad sulle raha tagasi, sest sa oled neile liiga palju raha andnud, palmid detsimeetri täpsusega pügatud, ideaalse välimuse ja kehaehitusega pangatöötajad, kes kiidavad su keeleoskust, täiuslik linna planeering- kõrged hooned kõrgete hoonete kvartalis, vanemad hooned vanemate hoonete kvartalis ja elamud elamute rajoonis, jõgi jõesängis ja päike taevas.
Kõik oleks just kui omal kohal.
Sellisena näib Austraalia esmapilgul pärast kurnavat lendu. Kui silmad pole veel külma vett saanud ja oled poolunes-poolärkvel.
Külm dušš ootab Austraaliasse reisijat esimese poeskäigu, baari külastuse või hotelli broneerimise ajal. Sellel pikemalt ei peatu, sest kõikidel tuleb see ise läbi elada.
Oleme oma reisi jätkanud järgmisel mandril ja plaanide kohaselt peatume siin 5-6 kuud. Aga iial ei tea!
Kuala Lumpuris hullemaks läinud nõgestõbi on järgi andmas. Vahepeal läks asi väga hulluks. Kublad hakkasid juba näkku trügima ja öösel polnud und, sest ma pidin ennast kratsima nagu kirpudega koer.
Ei tea, kas asi oli selles, et Aasias ostetud Claratyne oli võlts ja sellepärast ei mõjunud (Aasias pidi palju võltsravimeid olema. Mingi mitteametliku statistika kohaselt pidi Tais koguni 50% võltsravimeid olema), oli asi nendes puuviljades (mida ma viimastel päevadel enam ühtegi ei tarbinud) või organism lihtsalt läks kuumuses ning niiskuses sassi ja talle pidi restardi tegema.
Nüüd Austraalias, ma saan juua õunamahla, süüa apelsini ja närida nende kahe vahepeale mõned kiivid. Ning kuplasid ei tule juurde.
Esimene hostel, kuhu Perthis läksime (Britannia oli nimi vist) kohtles mind allergia pärast eriti "vingelt". Olime just jõudnud lennujaamast linna ja otsisime ööbimiskohta. Valisime Austraalia Lonely Planeti poolt soovitatud Britannia. Mul olid paremal käel mõned punased kublad (teised kublad olid seljal ja kintsul ning neid polnud näha) ja administraator nähes neid küsis meie käest, et aga kus te magasite eelmisel ööl? Et äkki peaks mind karantiini panema? (Äkki magasime silla all ja igasuguste haigustega putukad on mind läbi purenud?)
"Meil on siin sellised reeglid.." hakkas administraator juba rääkima. Õnneks jõudsime vahele öelda, et see on allergia. Muidu istuksin praegu nagu pidalitõbine kuskil karantiinis (kui oht kogu Austraalia ühiskonnale). Ütlesime, et tulime just lennuki pealt maha ja need pole hammustused, see on allergia. Teine administraator lisas kahtlustavalt, et tema pole küll kunagi puuviljade vastu allergiat kellelgi näinud. Ma igatahes avardasin sellega teise administraatori silmaringi.
Andres küsis pärast, et ega see ei solvanud mind.
Pärast esimest ööd otsustasime hostelit sõbralikuma hosteli vastu vahetada.
Registreerisime ennast Perthi raamatukogu ajutisteks lugejateks: saab huvitavaid asju lugeda ja tund aega tasuta internetis olla. Raamaturiiulite vahel tuhnides leidsin ka mõned eestikeelsed raamatud. Ühest hindu poest leidsime aga Austraalia sprottide kõrval ka Riia sprotid. Eesti omad pole siiani jõudnud. Muideks, siinkandis on olemas selliseid farme, kus pole kunagi ühtegi eestlast käinud. Uskumatu.
Hostelis elamine meenutab keskkooli aega, kus sai ninapidi kolmekesi või neljakesi ühes väikeses internaadi ruumis elatud. Hostel The Old Swan Barracks on muidu väga puhas ja suhteliselt soodne (me saime double+ hommikusöök 59 dollariga, muidu 79), kuid paljud asjad on karmilt reglementeeritud ja paika pandud, igal pool hoiatavad sildid, trahvid, keelud ja käsud.
Mõneti on see arusaadav, sest suurem osa siinsetest asukatest on just keskkooli lõpetanud, varajastes kahekümnendates, pole kodunt kunagi nii kaua ja nii kaugel eemal olnud. Neid peab kasvatama?
Meile on see lähenemine natuke vastukarva.
Ja need sildid, mida oleme teiste tubade ustel näinud: homme koristatakse see tuba põhjalikult. Palun panna kõik asjad kappi, vastasel juhul visatakse teie asjad minema. Või: teie toa eest on makstud homseni. Palun otsekohe juurde maksta, vastasel juhul ei garanteerita teile kohta. Palun kasutada lina ja padjapüüre, vastasel juhul saate trahvi või võtme deposiiti ei tagastata. Kui teie toast leitakse alkoholi, visatakse teid hostelist välja ja see otsus ei kuulu vaidlustamisele.
Sellised lood siinpool sood.
Kõik oleks just kui omal kohal.
Sellisena näib Austraalia esmapilgul pärast kurnavat lendu. Kui silmad pole veel külma vett saanud ja oled poolunes-poolärkvel.
Külm dušš ootab Austraaliasse reisijat esimese poeskäigu, baari külastuse või hotelli broneerimise ajal. Sellel pikemalt ei peatu, sest kõikidel tuleb see ise läbi elada.
Oleme oma reisi jätkanud järgmisel mandril ja plaanide kohaselt peatume siin 5-6 kuud. Aga iial ei tea!
Kuala Lumpuris hullemaks läinud nõgestõbi on järgi andmas. Vahepeal läks asi väga hulluks. Kublad hakkasid juba näkku trügima ja öösel polnud und, sest ma pidin ennast kratsima nagu kirpudega koer.
Ei tea, kas asi oli selles, et Aasias ostetud Claratyne oli võlts ja sellepärast ei mõjunud (Aasias pidi palju võltsravimeid olema. Mingi mitteametliku statistika kohaselt pidi Tais koguni 50% võltsravimeid olema), oli asi nendes puuviljades (mida ma viimastel päevadel enam ühtegi ei tarbinud) või organism lihtsalt läks kuumuses ning niiskuses sassi ja talle pidi restardi tegema.
Nüüd Austraalias, ma saan juua õunamahla, süüa apelsini ja närida nende kahe vahepeale mõned kiivid. Ning kuplasid ei tule juurde.
Esimene hostel, kuhu Perthis läksime (Britannia oli nimi vist) kohtles mind allergia pärast eriti "vingelt". Olime just jõudnud lennujaamast linna ja otsisime ööbimiskohta. Valisime Austraalia Lonely Planeti poolt soovitatud Britannia. Mul olid paremal käel mõned punased kublad (teised kublad olid seljal ja kintsul ning neid polnud näha) ja administraator nähes neid küsis meie käest, et aga kus te magasite eelmisel ööl? Et äkki peaks mind karantiini panema? (Äkki magasime silla all ja igasuguste haigustega putukad on mind läbi purenud?)
"Meil on siin sellised reeglid.." hakkas administraator juba rääkima. Õnneks jõudsime vahele öelda, et see on allergia. Muidu istuksin praegu nagu pidalitõbine kuskil karantiinis (kui oht kogu Austraalia ühiskonnale). Ütlesime, et tulime just lennuki pealt maha ja need pole hammustused, see on allergia. Teine administraator lisas kahtlustavalt, et tema pole küll kunagi puuviljade vastu allergiat kellelgi näinud. Ma igatahes avardasin sellega teise administraatori silmaringi.
Andres küsis pärast, et ega see ei solvanud mind.
Pärast esimest ööd otsustasime hostelit sõbralikuma hosteli vastu vahetada.
Registreerisime ennast Perthi raamatukogu ajutisteks lugejateks: saab huvitavaid asju lugeda ja tund aega tasuta internetis olla. Raamaturiiulite vahel tuhnides leidsin ka mõned eestikeelsed raamatud. Ühest hindu poest leidsime aga Austraalia sprottide kõrval ka Riia sprotid. Eesti omad pole siiani jõudnud. Muideks, siinkandis on olemas selliseid farme, kus pole kunagi ühtegi eestlast käinud. Uskumatu.
Hostelis elamine meenutab keskkooli aega, kus sai ninapidi kolmekesi või neljakesi ühes väikeses internaadi ruumis elatud. Hostel The Old Swan Barracks on muidu väga puhas ja suhteliselt soodne (me saime double+ hommikusöök 59 dollariga, muidu 79), kuid paljud asjad on karmilt reglementeeritud ja paika pandud, igal pool hoiatavad sildid, trahvid, keelud ja käsud.
Mõneti on see arusaadav, sest suurem osa siinsetest asukatest on just keskkooli lõpetanud, varajastes kahekümnendates, pole kodunt kunagi nii kaua ja nii kaugel eemal olnud. Neid peab kasvatama?
Meile on see lähenemine natuke vastukarva.
Ja need sildid, mida oleme teiste tubade ustel näinud: homme koristatakse see tuba põhjalikult. Palun panna kõik asjad kappi, vastasel juhul visatakse teie asjad minema. Või: teie toa eest on makstud homseni. Palun otsekohe juurde maksta, vastasel juhul ei garanteerita teile kohta. Palun kasutada lina ja padjapüüre, vastasel juhul saate trahvi või võtme deposiiti ei tagastata. Kui teie toast leitakse alkoholi, visatakse teid hostelist välja ja see otsus ei kuulu vaidlustamisele.
Sellised lood siinpool sood.
Kommentaarid
Postita kommentaar