Mitmed kogenud rändurid, keda oma reisil kohanud oleme, on soovitanud endale Austraalias auto osta. Vastasel juhul sa lihtsalt ei näe mitte midagi.Pärast 4 päeva autoomanikuna Austraalias võin seda kinnitada. Paljud ilusad ja huvitavad kohad jäävad lihtsalt busside ja rongide marsruutidest kõrvale.
Tegin muidugi enne auto ostmist ka veidi eeltööd, et mis masinat üldse osta tasub ja mille jupid on kättesaadavamad. Selgus, et Austraalias on kaks põhilist automarki: Ford ja Holden, Holdenid on muuseas meie Opelitega väga sarnased. Kuna autoaiad küsivad vahendustasu ning backpackerite autod on väsinud, tundus kõige mõistlikuma auto otsimise kohana kohalik ajaleht. Austraalias ei ole auto24 samal tasemel mis meil. Kahjuks.
Esimesed kümme kõnet läksid tühja, aga siis näkkas. Ford Falcon Futura, 4.0 ridamootor, 96. aasta väljalase, 1300 dollarit (pisut alla 13 000 krooni). Kauba peale veel kaks tagavararatast ja paar lõdvikut. Igaks juhuks, pikk tee ju ikkagi ees.
Esimesel päeval, kui masina kätte sain, hakkasin vigu avastama. Spidomeeter jukerdab, kojamehed ei tööta, konditsioneer puhub ainult sooja õhku. Läksin müüja juurde tagasi ja kurtsin kõik mured ära. Pole probleemi, oli vastus, teeme kõik korda, meil on siin lammutus ja jupid kõik olemas. Remontima pidin muidugi ise, aga masin sai tõesti korda.
Konditsioneeri täitmine läks maksma 150 dollarit, aga see investeering oli kindlasti seda väärt. Sõites poolkõrbest läbi, kus temperatuurid tõusevad 50 kraadini, saab igaüks aru, et see oli hädavajalik.
Nüüdseks oleme selle maanteelaevaga läbinud 700 kilomeetrit ja ees ootab veel 3500. Keskmiseks kütusekuluks saja kilomeetri kohta tuli 8,3. See oli meile üllatus, sest olime arvestanud kümnega.
Ahjaa, see Ford on meile hetkel ka koduks. Esimene öö oli päris OK. Eks vaatame, mis edasi saab.
Kommentaarid
Postita kommentaar