Otse põhisisu juurde

Sebung kutung?

Ding dong king kong hong kong rong kong mong song penang menang gidong sisong minong rong rong rong gibong dedong vivong tupong!

Tegemist ei ole mingi uue arusaamatu värsistiiliga väljamõeldud keeles. Need on minu viimased emotsioonid Malaisiast.
Nad kasutavad ladina tähestikku ja olen Malaisias viibimise ajal märganud sellist seaduspära, et malaidele meeldib väga -ng sõna lõppu lisada. Ma ei tea,kas need sõnad päriselt ka midagi tähendavad. Aga siin kõneldav keel on tai keelest oluliselt lihtsam: auto on oto, bus on bas, takso on teksi jne.
Tegemist on ju siiski endise Briti kolooniaga ja keeles on palju laensõnu.

Lisaks sellele oleme täheldanud seda, et malaidel on mingi pikkuse-kõrguse kompleks. Nende pealinnas asub maailma üks kõrgematest lipumastidest, üks maailma kõrgematest teletornidest ja muidugi ei saa mainimata jätta Petronase tornid, mis on siiani maailma kõrgemad kaksiktornid. Ahjaa, sild, mida mööda Penangi sõitsime, oli üks Aasia pikimatest sildadest (13,5 km).

Pealegi Kuala Lumpuris on nii palju kõrghooneid, et linna peal ringi jalutades ja ringi vaadates, jääb kael ülesse vahtimisest valusaks.

Mis mulje KL üldiselt jättis? Linn on võrreldes Bangkokiga väga roheline, tänavad ja teed on oluliselt paremas seisukorras, linn on oma olemuselt-välimuselt väga modernne ja kõrgustesse pürgiv, prügikastid on iga nurga peal, mis Bangkokis on tõeline haruldus. Imelik on aga see, et malaid prügikaste nii vähe kasutavad ja palju prügi vedeleb tänaval. Bangkok üldpildis oli ikkagi oluliselt puhtam.
KL-is on ühistransport muidugi vingem ja selle süsteem on oluliselt paremini arenenud kui põhjanaabritel.

Aga millest sellised ummikud ja miks jalakäijate valgusfoorid ei tööta?
Kuigi KL ei ole mitme miljoni linn, on linnas hullupöörased ja ennenägematud ummikud. Pealegi nägime me ainult ühte jalakäijate valgusfoori, mis oli töökorras.

KL võiks saada linnade edetabelis 10-st 6 punkti.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...