Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks. Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...
Appi kui mõnus... tahaks ka Austraalias laps olla.
VastaKustutaAustraalia lastel on üsna muretu ja mõnus lapsepõlv, vähemalt suuremal osal neist. Aborigeenide lastega on veidike teised lood.
VastaKustutaSamas ega Eesti lastelgi midagi väga viga ei ole, peale selle muidugi, et meie lapsed on Euroopa kõige depressiivsemad ja õnnetumad.
Laps võiks peaaegu igas riigis olla, muidugi mitte sellistes, kus lapssõdureid ja lapstööjõudu kasutatakse...aga uskumatu,et selliselt rakendatakse maailmas miljoneid lapsi. Kes peaksid töö ja sõja asemel hoopis mängima, koolis käima jne.
Saan aru, et see lastelaul meeldis sulle? :)