Otse põhisisu juurde

Moone kasvatav, vihmavett müüv ja hasartmänge mängiv Austraalia

Austraalias asub 2,4% maailma kõikidest mänguautomaatidest (2008.aasta andmed). Samas, kui elanikkond moodustab vaid 0,003% kogu maailma rahvastikust. Raportite kohaselt on 2,1% Austraalia rahvastikust raskekujulised mängusõltlased (293 000 inimest). Ligi 2 miljonit austraallast on "nakatunud" mingil tasemel mängusõltuvuslikku käitumisesse.

Keskmine austraallane kulutab aastas hasartmängudele 1000 dollarit. Suurem osa rahast kulutatakse sportlikel üritustel ja kultuuriüritustel. Austraalia osariikidest kulutavad hasartmängudele kõige rohkem Põhjaterritooriumi elanikud. Keskmiselt jätavad põhjaterritooriumlased kasiinodesse, hobuste ja koerte võiduajamistesse ning pokkeriautomaatidesse 1556 Austraalia dollarit.

Austraallaste mänguhimu oli näha Perthis- kesklinnast eemal asus suur peo-ja meelelahutuskompleks ning reedesel õhtul olid peokohtadest enim populaarsed pigem mängukohad- kasiinod, kuhu vintis, kuid üliviisakalt riietatud austraallased massidena sisse voolasid. Mina sinna sisse ei saanud, sest mul polnud ühtegi ID-d kaasas ja turvamees ütles, et ma näen kahtlaselt alaealise moodi välja. 

Austraalia 23.peaminister Bob Hawke oli mingi aeg maailma rekordiomanik scullingus (kiiresti ja pausideta joomine), suutes ära juua korraga raaotsa täie õlut. Raaots on klaas, mille pikkus on 1 yard  ehk 0,9144 meetrit ja mis sisaldab umbes 1,7 liitrit õlut.
Kas meie peaminister suudaks ka selliseid rekordeid püstitada?

Tasmaania on maailma üks kõige suurem oopiumi tootja. Seda muidugi legaalselt, meditsiinilistel eesmärkidel oopiumi tootja. Seal toodetakse umbes 50% moonikõrtest (poppy straw), millest valmistatakse morfiini jt.
Teised olulised tootjad on Türgi (23%), Prantsusmaa (21%) ja Hispaania (4%).
Moonikasvatus on Tasmaania üks kõige olulisem majandussektor.

Tasmaaniaga on seotud ka selline firma nagu Tasmanian Rain, mis ekspordib oma toodangut ka Euroopasse (aga ka mujale maailma).
Tegemist on siis firmaga, mis müüb vihmavett rõhudes selle puhtusele ja loodussõbralikkusele ja olematule ökoloogilisele jalajäljele jms.
Vihmavesi on üpriski kallis- 12 (750 ml) klaaspudelit vihmavett maksab 49 dollarit (490 krooni),mis teeb ühe pudeli hinnaks pea 41 krooni.



Internetist pole Tasmanian Raini kohta muud saadaval, kui tüüpiline turundusjutt: Tasmanian Rain is rainwater from the purest air in the world. The rainwater is collected from the skies above Tasmanian, which is tested every 60 seconds for air purity and quality by the World Meteorological Organization. Tasmanian Rain has never touched the ground; it is collected directly onto a specially designed rainwater catchment, therefore never picking up impurities from the ground. It is naturally ten times more pure than other leading spring and artesian waters.  You can really taste the difference with its soft, clean feel and no aftertaste.

Sellel aastal on Eestis eriti lumerohke aasta. Äkki saab maailma ka Eesti lumevett sama edukalt müüa? Kui koguda see enne, kui ta maapinda puutub, veel pilvest?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr