Otse põhisisu juurde

Paarituvatest konnadest ja pärlimehest Andresest

Krt, jälle need konnad on aktsioonis! Nad on päris nunnud: rohelised ja suured ning vägagi sõnakad.
Nii kui ma lindistamisaparaadi välja võtan, lõpetavad nad igasuguse krooksumise.

Ma ükskord veel lindistan nende paaritumislaulu ära.
Nad muutuvad eriti aktiivseks enne vihma. Pea nädal aega järjest laulsid nad nii kõvasti oma laulu...nii intensiivselt, et me ei saanud toas magama jääda. Konnadel oli pidu. Nad on rõõmsad, kui vihma sajab. Meie maja läheduses pole ühtegi tiiki, aga kui Darwinis sajab vihma, siis muutub kogu ümbrus üheks veekoguks. Ja konnadel on pidu. Las pidutsevad.

Tegelikult tahtsin teatada, et Andres läks kaheks nädalaks merele- pärlifarmi, kus pole ei televisiooni- ega mobiili- ega ka internetilevi, aga ikka kaldusin konnateemale.

Andres tahtis oma tööle saamisest pikemalt kirjutada, aga tunnistas mulle, et ta on natuke elevil, reisiärevus kiusab ning ei suuda oma mõtteid ladusaks jutuks kirjutada. Täna hommikul lendas ta ära. 

Andres kirjutas varem: pärlifirmasse viisin CV isiklikult kohale. Ega seal pikka juttu ei olnud. Küsiti vaid, millisest riigist tulen ning paluti esmaspäeval tagasi tulla ja tundus, et töö ongi olemas. Tegelikult muidugi nii lihtne see polnud.
Kui esmaspäeval kohale läksin, selgus, et töö saamiseks pean käima ära arstlikus komisjonis, tegema narkotesti ning kuulama ära loengu ohutusnõuete kohta ning pärast seda ka edukalt küsimustikule vastama. 


Kuulasin tähelepanuga loengut, kus muuseas räägiti, et ujumine meres, milles veetemperatuur on +32 kraadi, võib saatuslikuks saada. Sellise temperatuuriga vees elavad lisaks haidele ja krokodillidele ka erinevad mikroobid ja on peaaegu 50% töenäosus, et ujudes saad mõne haiguse. Test pidi olema vastatud 80% ulatuses õigesti. Selle ma ka saavutasin. Järgmine samm töölesaamise kadalipus oli uriiniproovist võetav narkotest. Sellepärast ma väga ei muretsenud ning nagu ma arvasingi, ei osutunud see positiivseks. 


Huvitavam oli aga meditsiiniline kontroll: kõigepealt mõõdeti vererõhku, kaaluti ning mõõdeti pikkus. Siis aga pidin sooritama kuulmistesti. Seejärel rida füüsilise koormuse teste. 


Mille poolest siis see meditsiiniline kontroll huvitav oli ja milles seisnesesid vastupidavuse jms testid, milles seisneb pärlifarmi töötaja töö- sellest kõigest juba räägib Andres siis, kui 25.jaanuaril Darwinisse tagasi jõuab.
 

Kommentaarid

  1. ooo, sa kerid põnevust üles :) jään huviga järgmisi postitusi ootama.

    VastaKustuta
  2. Hehe, ma lihtsalt ei oska midagi muud tema töö kohta kirjutada, eks ta ise räägib sellest.
    Põnevus peab säilima, mul on endal ka põnev :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...