Otse põhisisu juurde

Paarituvatest konnadest ja pärlimehest Andresest

Krt, jälle need konnad on aktsioonis! Nad on päris nunnud: rohelised ja suured ning vägagi sõnakad.
Nii kui ma lindistamisaparaadi välja võtan, lõpetavad nad igasuguse krooksumise.

Ma ükskord veel lindistan nende paaritumislaulu ära.
Nad muutuvad eriti aktiivseks enne vihma. Pea nädal aega järjest laulsid nad nii kõvasti oma laulu...nii intensiivselt, et me ei saanud toas magama jääda. Konnadel oli pidu. Nad on rõõmsad, kui vihma sajab. Meie maja läheduses pole ühtegi tiiki, aga kui Darwinis sajab vihma, siis muutub kogu ümbrus üheks veekoguks. Ja konnadel on pidu. Las pidutsevad.

Tegelikult tahtsin teatada, et Andres läks kaheks nädalaks merele- pärlifarmi, kus pole ei televisiooni- ega mobiili- ega ka internetilevi, aga ikka kaldusin konnateemale.

Andres tahtis oma tööle saamisest pikemalt kirjutada, aga tunnistas mulle, et ta on natuke elevil, reisiärevus kiusab ning ei suuda oma mõtteid ladusaks jutuks kirjutada. Täna hommikul lendas ta ära. 

Andres kirjutas varem: pärlifirmasse viisin CV isiklikult kohale. Ega seal pikka juttu ei olnud. Küsiti vaid, millisest riigist tulen ning paluti esmaspäeval tagasi tulla ja tundus, et töö ongi olemas. Tegelikult muidugi nii lihtne see polnud.
Kui esmaspäeval kohale läksin, selgus, et töö saamiseks pean käima ära arstlikus komisjonis, tegema narkotesti ning kuulama ära loengu ohutusnõuete kohta ning pärast seda ka edukalt küsimustikule vastama. 


Kuulasin tähelepanuga loengut, kus muuseas räägiti, et ujumine meres, milles veetemperatuur on +32 kraadi, võib saatuslikuks saada. Sellise temperatuuriga vees elavad lisaks haidele ja krokodillidele ka erinevad mikroobid ja on peaaegu 50% töenäosus, et ujudes saad mõne haiguse. Test pidi olema vastatud 80% ulatuses õigesti. Selle ma ka saavutasin. Järgmine samm töölesaamise kadalipus oli uriiniproovist võetav narkotest. Sellepärast ma väga ei muretsenud ning nagu ma arvasingi, ei osutunud see positiivseks. 


Huvitavam oli aga meditsiiniline kontroll: kõigepealt mõõdeti vererõhku, kaaluti ning mõõdeti pikkus. Siis aga pidin sooritama kuulmistesti. Seejärel rida füüsilise koormuse teste. 


Mille poolest siis see meditsiiniline kontroll huvitav oli ja milles seisnesesid vastupidavuse jms testid, milles seisneb pärlifarmi töötaja töö- sellest kõigest juba räägib Andres siis, kui 25.jaanuaril Darwinisse tagasi jõuab.
 

Kommentaarid

  1. ooo, sa kerid põnevust üles :) jään huviga järgmisi postitusi ootama.

    VastaKustuta
  2. Hehe, ma lihtsalt ei oska midagi muud tema töö kohta kirjutada, eks ta ise räägib sellest.
    Põnevus peab säilima, mul on endal ka põnev :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust