Otse põhisisu juurde

Tööst, mis leiva lauale toob

Tahtsin praegusest elust pikemalt kirjutada, aga töö, mida juba kolmandat päeva teen, võtab mul viimase energiapiisa ja õhtuks on keha ja vaim nii väsinud, et mul ei tule enam sõnad meelde.Esimesest tööpäevast kirjutan lähemalt eesootaval nädalavahetusel.

Selle tööeluga peab natuke aega harjuma.

Tööle saamine oli puhtjuhuslik-imelik. Pühade ajal saatsin kahte Darwini koristusfirmasse oma tuunitud CV (kus ma keskendusin eelkõige oma rohketele koristuskogemustele, jätsin täiesti mainimata ajakirjandusliku tausta, arvates, et lihttöödele kandideerides ei tule see kasuks:)).

Mõne päeva pärast kirjutas mulle koristusfirma juht, et tulgu ma 30.detsembril vestlusele. Vestlus seisnes selles, et tüüp pistis mulle kätte hulga pabereid, mille pidin kodus ära täitma. "Esmaspäeval kell 9.00 alustame," lisas Steve. Jajah, alustame-alustame, miks siis ei alusta, olin ma veidike hämmingus.
Seekord jäi mul see pikkade ja pingeliste tööotsingute tunne tundmata, aga ehk saab veel?

Nüüdseks olen kolm päeva teinud ühes algkoolis kevadpuhastust. Iga päev 8 tundi füüsilist tööd! Seda ma ju tahtsin.
Minu panus kevadpuhastusse seisneb miljoni akna puhastamises. Esimestel päevadel sattusin liiga hoogu ja pesin veerand miljonist ära. Nüüd ranne, mis Tais vigastada sai, tuletab ennast meelde. Võtan hoogu maha, nagu mu töökaaslasedki, need toredad hindu mehed.

Põhimõtteliselt võiks öelda, et töötan nelja hindu mehega. Üks tore Austraalia Lee on ka, aga teda näeb harva.

Mis te arvate, kas ma ei tunne ennast vahepeal ühe õnnetu India naisena, kes paigaldab tänavakivisid, samal ajal kui mehed omavahel "tähtsat" juttu puhuvad ja oma baila-bailat telefonist valjusti kuulavad?

Üks hindu mees on tegelikult tore. Arsch. Arsch on sõjaväelase poeg, ema on eluaegne koduperenaine olnud. Ta lõpetas eelmisel aastal Austraalias mediitsiinitöötaja õpingud.
Arsch siis, ma ei öelnud talle, mida ta nimi saksa keeles tähendab.
Ta on tegelt ka tore. Lubas mulle viimaseid Bollywoodi filme laenata. India ajaloost räägib mulle ka, haritud ja avara silmaringiga, nägus, on väga abivalmis ja sõbralik, aitab vahepeal aknaid pesta. Lisaks ütles Arsch, et ta tunneb kõige kuulsamat eestlast ja et see pidi tema sõber olema.

Tema sõbra Harryga on meil vastastikune antipaatia. Ta on loll nagu lauajalg ja laisk nagu lohe. Mida ta minust arvab, seda ma ei tea.
Dialoog gloobuse juures:
"Sorry, where is Estonia?"
"Somewhere in Europe."
"Where is Europe?"
Tappev Viktoria pilk.
Oleks pidanud vastama: "Europe is somewhere between India ja America."

Muideks, need indialased, kes Austraalias koristajatena tööd teevad, on jõuka klassi esindajad. Ainult rikkad pered saavad lubada endale poja-tütre väljamaale saatmist (need 4 hindu kutti õpivad Austraalias, lisaraha teenivad koristajatena).


Ja et kogu meeleolu edasi anda, lugeda seda postitust Panjabi MC saatel, palun.


Kommentaarid

  1. Kas teadsid, et eestlasi ühes mõttes Austraalias töötajatena ei armastata... Nimelt ei armasta neid kaastöötajad, sest eestlased teevad terve kuu töö ca nädalaga ära. Eestlane oskab tööd teha, teised oskavad tööd (või siis töökohta) hoida! ;)
    Don't forget that!

    VastaKustuta
  2. No lihttööde puhul võib küll nii olla..
    Ma kohe kirjutan lähemalt austraallaste töömeetoditest. See, kuidas nad nii hästi elavad, tehes niimoodi tööd, nagu nad teevad. See on müstika..sest tööd teevad nad..noo, omapäraselt.

    Samas on päris palju räägitud tootlikkusest ja Eesti ning eestimaalased oma tootlikkusega maailma riikide edetabelites küll ei hiilga..me küll võime rassida, aga ei tooda sellega, ei anna millelegi lisaväärtust juurde.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust