Hiljuti kirjutas Austraalia press, et Austraalia valitsus kavatseb esitada 2010.aasta teiseks pooleks seaduseelnõu, millega kohustatakse kohalikke internetiteenuse pakkujaid kasutama interneti sisufiltrit eesmärgiga piirata kasutajate ligipääsu sotsiaalselt ohtlike ressurssideni.
Selle seaduseelnõu eesmärgiks on kaista austraallasi selliste veebide eest, mis sisaldavad lastepornograafiat ja seksuaalset ning muud liiki vägivalda, samuti peaks see filter kaitsma austraallasi ebaseaduslike netiäride (ravimifirmad) eest.
Igasugust liiki vägivaldsete materjalide avaldamine on küll Austraalia-siseselt keelatud, kuid austraallased on seni pääsenud veebideni, mis asuvad väljaspool Austraaliat.
Austraalia kommunikatsiooniminister Stephen Conroy ütles ajakirjandusele, et selline sisufilter aitab kaitsta uut kasvavat põlvkonda.
Igasugust liiki vägivaldsete materjalide avaldamine on küll Austraalia-siseselt keelatud, kuid austraallased on seni pääsenud veebideni, mis asuvad väljaspool Austraaliat.
Austraalia kommunikatsiooniminister Stephen Conroy ütles ajakirjandusele, et selline sisufilter aitab kaitsta uut kasvavat põlvkonda.
Sisufiltri kriitikud on leidnud, et taolised meetmed võivad küll raskendada ligipääsu kahtlase sisuga ressurssideni, kuid filter ei lahenda probleemi olemust. Samuti arvavad kriitikud, et valitsus ei kavatse avaldada blacklisti ning sinna võivad sattuda ka paljud süütud veebid ning paljud poliitiliselt tundlikud teemad (eutanaasia, kanepi, prostitutsiooni legaliseerimine, narkootikumide teemalised veebid).Praeguse seisuga arvatakse, et interneti sisufiltrid võiksid töösse minna 2011.aastal.
Eelmine filter oli ebapopulaarne
See pole aga esimene Austraalia valitsuse katse piirata oma kodanike ligipääsetavust kahtlaste veebideni.
2008.aastal püüdsid võimud sisse viia interneti sisufiltri vabatahtlikkuse alusel. Selle peale oli kulutatud 85 000 000 AUDi, kuid lahendus ei õigustanud ennast. Plaanide kohaselt pidi sisufiltrit kasutama hakkama 2,5 miljonit perekonda, kuid tegelikkuses tõmmati alla vaid 144 000 programmikoopiat. Lisaks sellele oli filter nõrgalt kaitstud, üks Melbourne´i teismeline suutis sellesse sisse häkkida poole tunni jooksul.
Projekt on saanud suure kriitika osaliseks just veebide blacklisti osas: kes otsustab, mida blokeerida ja mida mitte? Miks peaks just see keegi otsustama ja mille alusel ta otsustajate hulka valitatakse? Ja kas inimesed on teadlikud, mille eest on nad kaitstud? Ehk siis, kas blacklist on avalik või mitte?
Mitmed küsimused tuleb Austraalia valitsusel veel lahendada enne, kui sisufiltri töösse saab rakendada.
Googeldades seda uudist erinevates keeltes (vene, inglise, saksa) jõudsin põnevate Kesk-Aasia ja Valgevene saitideni, mis väärtõlgendasid Austraalia valitsuse sisufiltri eesmärki ning rääkisid "totaalsest netitsensuurist", mis ahistab Austraalia kodanike põhiõigusi. Valgevene, kes on maailmas tuntud, kui suur tsensor ja erinevate vabaduste ahistaja, võiks selle kohapealt küll veidi vaiksemalt sõna võtta. :)
Austraallased on korraldanud interneti sisufiltri rakendamise vastu erinevaid aktsioone.
"Tänu" sellele meetmele on Austraalia sattunud Reporters without Borders´i Internet censorship´i valve all olevate riikide hulka ja interneti vaenuriikide nimekirja.
Tsa! Äkki sa viitsiksid mulle saata mõne lingi, kus seletatakse, miks seda filtrit rakendatakse... nt ajalehest vms, ma ei tea, kas ise leian mõne hea ja kvaliteetse asja (ei oska hinnata neid). Ma oleks väga rõõmus, kui näeksin selleteemalist e-kirja :D
VastaKustuta