Tänane tööpäev: palju kasulikku uut

Täna oli minu esimene juhendaja-mentorita töötamise päev. Pidin alustama kella 12-st, kuid juhataja kutsus mind välja kella kümnest, sest töökaaslased olid teiste asjadega hõivatud. Lõunaks olid mu kaks töökaaslast  oma töö ära teinud(kelle tänase päeva ülesandeks oli kahe rekkatäie alkoholi külmkambrisse paigutamine) ja koos juhatajaga ära läinud.

Täna oli mu viies tööpäev Ski Clubis. Selle aja jooksul pole ma veel jõudnud teha ühtegi suurürituse broneeringut, membershipi avaldust jms. Olen selgeks saanud ostetumate alkoholiliikide hinnad, õppinud ära nende asukoha ning tegelenud muude administratiivsete küsimustega.

Enne äraminekut arvas klubi juhataja, et tänane pärastlõuna tuleb rahulik ja tõenäoliselt ei pea ma ühtegi membershipi tegema ning ei pea broneeringute vormistamise pärast muretsema.

Murphey seadused kehtivad! Sest kohe kui juhataja oli ära läinud ja need laused välja öelnud, tulid kolm klienti, kes soovisid klubiliikmeks hakata. Muidu eelmiste päevade jooksul ei tahtnud keegi liikmeks hakata, nüüd kui mina üksinda, siis tahab korraga kolm liituda.
"Eee, oodake, ma kohe ütlen, kuhu ja mis allkirja ja mis kaardi te saate," olin ma alguses veidi hämmeldunud.
Kui esimese kliendi puhul pidin jalgratast leiutama, siis teise ja kolmanda kliendi liikmeks vormistamine läks libedamalt.

Pärast seda, kui kolm inimest klubiliikmeks vormistatud ja neile kosutavad õlled-siidrid serveeritud, tulid kaks kohalikku sõjaväepealikku, kes soovisid pühapäevaks klubi territooriumi broneerida. "Ma nüüd täpselt ei tea, kuidas see protsess käib," üritasin mundris meeste ees ennast välja vabandada.
Helistasin juhatajale ning tema kaasabil vormistasime kohalikule militaarasutusele pühapäevaks broneeringu 100+ inimese jaoks. Tuleb alles pidu see pühapäev 15-st 20-ni!

Kui olin need küsimused lahendanud, tuli klubi territooriumile aborigeen, kes oli kella 14-ks täiesti purupurjus ja ei saanud ööd ega mütsi aru.
Kõige pealt küsis suitsu, siis tahtis, et ma aitaksin ta WC-sse. Suunasin ta kõrvalasuvasse administratiivmajja WC-sse ja sain mõne sekundi jooksul aru, et see oli suur viga. Oleks siis pidanud tal püksi laskma teha leti ees?
Aga tüüp jäi sinna päris kauaks ja teised klubikülastajad arvasid, et peaksin ta sealt välja toimetama.

Mereäärsest põõsast tulid veel kaks purupurjus aborigeenimeest, kes ronisid üle klubiaia ning suundusid majja kadunud sõpra otsima. Nii ma üritasin neid kolme purupurjus meest taltsutada. Aga tundus, et minu jutt sellest, et nad peaksid otsemaid klubi territooriumilt lahkuma, ei kõigutanud neid üldse. Lõpuks, kui nad olid mind päris vihaseks ajanud, tuli üks suurem ja tugevam klubikülastaja  ja viskas allumatud mehed välja.

Üks väljavisatavatest oli aga nii järjekindel, et ronis tagasi üle aia ning hakkas klubis viibitatelt inimestelt takso tellimist paluma. Palusin tal teisi mitte tülitada ning lahkuda, mille peale ütles ta mulle palju koledaid sõnu. Taaskord pidi külastaja mind väljaviskamisel abistama.

Edasine tööpäev läks eriliste vahejuhtumiteta, aga tänase päeva kohta võiks öelda: hea kool! Kurjust ja konkreetsust peab veel treenima!

PS! Mõnel päeval katsun töökohast pilte ka teha ning teiega jagada.