Meeste rahuldamatus on maailma suurim probleem

Meeste seksuaalne rahuldamatus on maailma üks suurimatest probleemidest. Isegi suurem, kui globaalne soojenemine, plastprügi ja heitgaasid.
Oluliselt suurem.

Kuna Darwini ühe majutusasutuse juhataja lubas mulle sellest nädalast hommikuteks majutusasutuses lisatööd, siis käisin eile enne põhitööd ennast meelde tuletamas ja küsimas, kus ja mis ja mida.
Selle koha juhataja on umbes 50-ndates aastates paksem vanamees. Parimaid aegu juba näinud.

Olin just teel oma põhitööle, kui ta helistas ja küsis, mis tööd sooviksin teha. Ütlesin, et ma ei ole tööde osas pirtsakas ja kui kõik tahavad administratsiooni tööd teha, siis ma võin vabalt ka koristada.

Tunnid möödusid, tööl oli eile hullumaja. Kõik ostsid Coronat ja kui nad olid kogu meie lao Corona ära ostnud, hakkasid nad teisi õllesid kokku ostma. Ma ei saanud isegi hetkeks aega maha võtta ja endale kraanist vett kurku kallata.
Olime kolmekesi nagu oravad rattas, kutsusime abiväge, sest alkoholivarud hakkasid otsa saama.
Mingi hetk, kui tööpäeva algusest oli möödunud umbes 9 tundi, sain korraks hinge tõmmata, vett juua ja vaatasin oma telefonist kella. Seal oli aga mitmeid sõnumeid ja vastamata kõnesid.

Kõigepealt oli majutusasutuse juhataja mulle helistanud. Umbes 3-4 korda, päeval.
Siis saatis sõnumi, kus kutsus mind õhtul pärast tööd ühele joogile.
Teine sõnum oli saadetud kuskil poole tunni pärast esimest ja selles kutsus ta mind täna õhtul kasiinosse kaaslaseks.
Kolmas sõnum oli juba oma olemuselt närvilisem ja konkreetsem. Tüüp oli mõelnud ja otsustanud, et minu tööülesandeks saab tema seksuaalne rahuldamine. Nüüd ja kohe!
Neljandas oli ta mind juba pikalt saatnud. Viidates sellele, et olen imelik, ise tahan tööd ja ei võta kõnesid vastu, ei vasta sõnumitele. Et peaksin endale teises kohas tööd otsima.

Pärast nende sõnumite lugemist suutsin mõned minutid nuttu tagasi hoida. Mõtlesin, et ei hakka kedagi nendesse asjadesse segama. Ja nutan kodus, patja.
Üritasin naeratada ja lõbusatele inimestele pudeleid avada, aga siis tõusis kurku klomp..Mingi aeg hakkasin tööpostil lahinal nutma. Ja ei suutnud nuttu kinni pidada enne, kui olin pea tund aega platsi kõige pimedamas nurgas töinanud.
Töökaaslased kuulutasid väga eriolukorra: kliente oli palju, alko oli otsas ja pealegi töinas nurgas ka üks töötajatest.

.....istusime seal suure puu all töökaaslasega. Letitagune oli puupüsti kliente täis.
Ta kuulas mind, luges sõnumeid ja andis nõu. Et selle asja võiks selle tüübi vastutusele võtta. Kallistas tugevalt. Määrisin oma voolava ripsmetušiga tema kollase särgi.

Mingi aeg läks tema letti, mina leidsin hingerahu Siberi husky silitamises. Silitasin tal karvad sirgeks. Hiilisin mööda pimedaid nurkasid, silmad tumepunased.

Koju jõudes saatsin talle vastusõnumi, et ta võiks enda töö endale jätta ning võiks ennast ise panna, haige värdmees.
Täna otsustas ta mulle sellele vastata: Huh? Millest sa räägid? Mis see tähendab? Kas sa oled Nadia Saksamaalt, kes saab ainult kolm päeva nädalas töötada? Miks selline sõnum?