Otse põhisisu juurde

Meeste rahuldamatus on maailma suurim probleem

Meeste seksuaalne rahuldamatus on maailma üks suurimatest probleemidest. Isegi suurem, kui globaalne soojenemine, plastprügi ja heitgaasid.
Oluliselt suurem.

Kuna Darwini ühe majutusasutuse juhataja lubas mulle sellest nädalast hommikuteks majutusasutuses lisatööd, siis käisin eile enne põhitööd ennast meelde tuletamas ja küsimas, kus ja mis ja mida.
Selle koha juhataja on umbes 50-ndates aastates paksem vanamees. Parimaid aegu juba näinud.

Olin just teel oma põhitööle, kui ta helistas ja küsis, mis tööd sooviksin teha. Ütlesin, et ma ei ole tööde osas pirtsakas ja kui kõik tahavad administratsiooni tööd teha, siis ma võin vabalt ka koristada.

Tunnid möödusid, tööl oli eile hullumaja. Kõik ostsid Coronat ja kui nad olid kogu meie lao Corona ära ostnud, hakkasid nad teisi õllesid kokku ostma. Ma ei saanud isegi hetkeks aega maha võtta ja endale kraanist vett kurku kallata.
Olime kolmekesi nagu oravad rattas, kutsusime abiväge, sest alkoholivarud hakkasid otsa saama.
Mingi hetk, kui tööpäeva algusest oli möödunud umbes 9 tundi, sain korraks hinge tõmmata, vett juua ja vaatasin oma telefonist kella. Seal oli aga mitmeid sõnumeid ja vastamata kõnesid.

Kõigepealt oli majutusasutuse juhataja mulle helistanud. Umbes 3-4 korda, päeval.
Siis saatis sõnumi, kus kutsus mind õhtul pärast tööd ühele joogile.
Teine sõnum oli saadetud kuskil poole tunni pärast esimest ja selles kutsus ta mind täna õhtul kasiinosse kaaslaseks.
Kolmas sõnum oli juba oma olemuselt närvilisem ja konkreetsem. Tüüp oli mõelnud ja otsustanud, et minu tööülesandeks saab tema seksuaalne rahuldamine. Nüüd ja kohe!
Neljandas oli ta mind juba pikalt saatnud. Viidates sellele, et olen imelik, ise tahan tööd ja ei võta kõnesid vastu, ei vasta sõnumitele. Et peaksin endale teises kohas tööd otsima.

Pärast nende sõnumite lugemist suutsin mõned minutid nuttu tagasi hoida. Mõtlesin, et ei hakka kedagi nendesse asjadesse segama. Ja nutan kodus, patja.
Üritasin naeratada ja lõbusatele inimestele pudeleid avada, aga siis tõusis kurku klomp..Mingi aeg hakkasin tööpostil lahinal nutma. Ja ei suutnud nuttu kinni pidada enne, kui olin pea tund aega platsi kõige pimedamas nurgas töinanud.
Töökaaslased kuulutasid väga eriolukorra: kliente oli palju, alko oli otsas ja pealegi töinas nurgas ka üks töötajatest.

.....istusime seal suure puu all töökaaslasega. Letitagune oli puupüsti kliente täis.
Ta kuulas mind, luges sõnumeid ja andis nõu. Et selle asja võiks selle tüübi vastutusele võtta. Kallistas tugevalt. Määrisin oma voolava ripsmetušiga tema kollase särgi.

Mingi aeg läks tema letti, mina leidsin hingerahu Siberi husky silitamises. Silitasin tal karvad sirgeks. Hiilisin mööda pimedaid nurkasid, silmad tumepunased.

Koju jõudes saatsin talle vastusõnumi, et ta võiks enda töö endale jätta ning võiks ennast ise panna, haige värdmees.
Täna otsustas ta mulle sellele vastata: Huh? Millest sa räägid? Mis see tähendab? Kas sa oled Nadia Saksamaalt, kes saab ainult kolm päeva nädalas töötada? Miks selline sõnum?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr