Otse põhisisu juurde

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses.

Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole. 

Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata merest sadade kilomeetrite kaugusel. Kuiva aastaaja saabudes hakkavad nad tagasi mere poole liikuma. Nad on väga head ujujad ja suudavad läbida pikki vahemaid. Krokodille on kohatud isegi enam kui 1000 km kaugusel nende normaalsest elukohast.

Täiskasvanud krokodillidel, kes on 4 meetrit või enam pikad puuduvad looduslikud vaenlased ja nende toiduks võivad langeda kõik elusolendid, kes nende territooriumile sisenevad. Suurel täiskasvanud isasel ei ole mingi raskus vesipühvel või hobune vette tirida ning ära süüa. Krokodillid suudavad söömata elus püsida kuid, seega aega oma saagi ootamiseks neil on. Nende põhiline saagijahtimise viis ongi ootamine kuni saak ise piisavalt lähedale tuleb, et sellest kinni haarata ning rullimise teel tasakaalust välja ajada ning seejärel vette tirida. Kui saak veel rünnaku tagajärjel hukkunud ei ole, siis krokodill uputab selle. Täiskasvanud krokodillide saagiks võivad langeda isegi haid.

Need loomad on ohtlikud ka inimesele. Indias ja Kagu-Aasia riikides on krokodillirünnakute arvud vaid oletatavad ja number ulatub mõnekümnest rünnakust aastas kuni mõnesajani. Austraalias on rünnakud inimese vastu siiski äärmiselt haruldased ja ette tuleb üksikuid juhtumeid aastas. Siin on tehtud korralikult ennetustööd ning ka pisemate billabongide juures on sildid, mis teatavad krokodillide ohust samuti on hoiatused randades ja mujal, kus neid loomi kohata võib.

Adelaide Riveri krokodillidest asukad on väga territoriaalsed ja igal dominantsel isasel on oma territoorium, mida nad ennastohverdavalt sissetungijate eest kaitsevad. Selleks territooriumiks on jõekallas mõnesaja meetri pikkuselt ning poole jõeni. Teisel kaldal elavad juba teised krokodillid just nagu inimesed linnas. Ühel pool tänavat ühed, teisel pool teised. Omavahel need krokodillid kokku ei puutu ja üle jõe teisele kaldale ei uju. Nii täpselt on territooriumid paika pandud. Ühel suurel isasel võib olla haaremis 40 emast või enamgi krokodilli ja ka seda tuleb sissetungijate eest kaitsta. Nii näiteks oli üks 70-aastane 6-meetrine isaskrokodill kaotanud võitlustes territooriumi ja oma haaremi pärast koguni 3 jalga. Siiski suutis ta üllatavalt osavalt jõekaldal edasi liikuda, kasutades selleks oma saba ning ühte allesjäänud jalga.

Kruiis kujutas endast tunniajast suure alumiiniumpaadiga sõitu jõel. Giid andis pisut selgitusi krokodillide eluviiside kohta ning seejärel hakkas neid ridva otsa seotud lihatükkidega paadi juurde meelitama. Pange nüüd oma kaamerad valmis, teatab giid, kohe ilmub vasakust pardast üks emasloom, tema ka kindlasti hüppab saagi järele. Ärge muretsege, me pöörame paati ja pildid saavad teha ka need turistid, kes paremas pardas istuvad. Ta hüppab veel, sest pole olemas krokodilli, kes ei oleks näljane.

Niimoodi seal paadis istudes, mõtlesin endamisi, et ei tea, kui loodussõbralik see nende tegevus siin ikka on. Kuigi kroksid oma kõhu vaevalt nendest poolikutest seakärssadest täis saavad, siiski on see nende loomuliku eluviisi häirimine. Kolm kruiisi päevas, kolm või rohkemgi erinevat firmat. Ilmselgelt on loomad harjunud iga päev sellisel teel toitu saama. Kui nüüd need kruiisid peatada, kas need loomad siis saavad enam ise hakkama. Jällegi üks rahategemise võimalus looduse arvelt.

Saime küll neid loomi päris lähedalt näha ja ka pisut aimu nende elutegevusest, siiski jättis see ettevõtmine kuidagi kommertsliku mulje ja rohkem ma seda toetada ei kavatse. Giid teatas ka, et Austraalias on keelatud metsikute loomade toitmine, aga siiamaani ei ole nende tegevusse veel keegi sekkunud. Loodan, et varsti sekkub.


  

Kommentaarid

  1. Vaatasin oma toas ringi, see on 5m pikk ja kujutasin ette, kuidas üks täiskasvanud isane kroko ei mahu siia äragi.... siis aknast välja vaadates rahunesin, sest Põhjamaa päikselises, lumesulavas kevades pole neid karta!

    VastaKustuta
  2. ..ja siin on neid iga nurga peal. Käisime täna rahvuspargis ja ei saanud sesoonselt liikuvate krokodillide pärast päris paljudes kohtades ujuda. Sest nad tulevad ajutiselt looduslikesse basseinidesse, rändkrokodillid sellised!
    Aga sellel hüppavate krokodillide tuuril ei julgenud ma siiski paadi ääres istuda, Andres istus seal :) Kui selline mitmemeetrine sul paadi servas hüppab..siis..olen küll julge tüdruk, aga ikkagi.

    Siiski-siiski, tunduvad krokodillid täitsa mõistusega olendid ja pigem soovitaksime nendega lähedasi kohtumisi vältida.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust