Otse põhisisu juurde

Kulunud särgis, silmad rõõmu täis tuleb aborigeen Fisherman

Mul on üks tuttav. Me oleme mitmeid kordi kohtunud, võin teda juba tuttavaks nimetada küll. Tavaliselt kohtume iga päev. Põhiliselt leiab kohtumine aset minu töö juures, vahel näen teda ka Darwini tänavatel.
Üldiselt pikemalt me ei räägi, ta laulab mõnikord mulle James Blunti hitti "You're Beautiful" ja pilgutab silma.

Ski klubis tuntakse teda Fishermanina. Kuna klubi juures laiutab suur sinine meri, mis on igasuguseid mereande täis, siis kõige tihemini võib Fishermani kohata just selle äärest. Ta on umbes 65aastane aborigeeni päritolu mees, kellel puudub enamik hammastest.

Ta naeratus on lõpmatult suur ja iga kord, kui miski teda naeratama paneb, võib igaüks kogu tema suu sisemust kurgupõhjani näha. Fishermani nina on lai ja peaaegu samal tasapinnal ülejäänud näoelementidega.
Ta silmad on kõikidest tumedamatest öödest mustemad. Fishermani nahk on šokolaadivärvi.

Fisherman naeratab saagiga päeval ja saagita päeval, vihma ja päikesega. Kui ta joob ennast odavast pakiveinist purju, siis muutub ta loiuks ja unustab naeratamise. Siis me sõneleme. Sest ta muutub vastikuks ja riiukaks.

Kui Fisherman püüab kala, siis keskpäeva päike kütab ta keha kuumaks ja ta tuleb minu juurde jääkülma vett küsima. Mõnikord, kui mul on mõni vaba pudel, valan ma talle vett kaasa. Üldiselt saame me Fishermaniga hästi läbi.

Temaga me tegelikult ei tülitsegi. Vahel tulevad mõned tema kalastamiskompanjonid klubi territooriumile põõsa alla magama ja enne seda tahavad klubihoone täis oksendada. Kuna ma ei taha okset koristada, siis palun intoxicated kalastamiskaaslastel klubist lahkuda ja oksendada vabas looduses.

Kui Fishermani sõbrad võivad mulle halvasti öelda ja näo täis sõimata ja paluda nende maa rahule jätta ja oma kodumaale tagasi purjetada, siis Fisherman on see mees, kes tuleb ja palub teiste eest minu käest vabandust ja ütleb, et naisega rääkides ei tohi häält tõsta. Fisherman on tõeline džentelmen. Ja ta ütleb mulle, et ma meeldin talle selle klubi teenindajatest kõige rohkem.

Ta kannab peaaegu alati ühte ja sama särki. See on päikese käes välja pleekinud ja muud looduslikud ning mehaanilised jõud on sellesse arvestatavad augud keevitanud.

Võib olla ta ei tea seda..aga ta meeldib mulle ka.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...