Otse põhisisu juurde

Kulunud särgis, silmad rõõmu täis tuleb aborigeen Fisherman

Mul on üks tuttav. Me oleme mitmeid kordi kohtunud, võin teda juba tuttavaks nimetada küll. Tavaliselt kohtume iga päev. Põhiliselt leiab kohtumine aset minu töö juures, vahel näen teda ka Darwini tänavatel.
Üldiselt pikemalt me ei räägi, ta laulab mõnikord mulle James Blunti hitti "You're Beautiful" ja pilgutab silma.

Ski klubis tuntakse teda Fishermanina. Kuna klubi juures laiutab suur sinine meri, mis on igasuguseid mereande täis, siis kõige tihemini võib Fishermani kohata just selle äärest. Ta on umbes 65aastane aborigeeni päritolu mees, kellel puudub enamik hammastest.

Ta naeratus on lõpmatult suur ja iga kord, kui miski teda naeratama paneb, võib igaüks kogu tema suu sisemust kurgupõhjani näha. Fishermani nina on lai ja peaaegu samal tasapinnal ülejäänud näoelementidega.
Ta silmad on kõikidest tumedamatest öödest mustemad. Fishermani nahk on šokolaadivärvi.

Fisherman naeratab saagiga päeval ja saagita päeval, vihma ja päikesega. Kui ta joob ennast odavast pakiveinist purju, siis muutub ta loiuks ja unustab naeratamise. Siis me sõneleme. Sest ta muutub vastikuks ja riiukaks.

Kui Fisherman püüab kala, siis keskpäeva päike kütab ta keha kuumaks ja ta tuleb minu juurde jääkülma vett küsima. Mõnikord, kui mul on mõni vaba pudel, valan ma talle vett kaasa. Üldiselt saame me Fishermaniga hästi läbi.

Temaga me tegelikult ei tülitsegi. Vahel tulevad mõned tema kalastamiskompanjonid klubi territooriumile põõsa alla magama ja enne seda tahavad klubihoone täis oksendada. Kuna ma ei taha okset koristada, siis palun intoxicated kalastamiskaaslastel klubist lahkuda ja oksendada vabas looduses.

Kui Fishermani sõbrad võivad mulle halvasti öelda ja näo täis sõimata ja paluda nende maa rahule jätta ja oma kodumaale tagasi purjetada, siis Fisherman on see mees, kes tuleb ja palub teiste eest minu käest vabandust ja ütleb, et naisega rääkides ei tohi häält tõsta. Fisherman on tõeline džentelmen. Ja ta ütleb mulle, et ma meeldin talle selle klubi teenindajatest kõige rohkem.

Ta kannab peaaegu alati ühte ja sama särki. See on päikese käes välja pleekinud ja muud looduslikud ning mehaanilised jõud on sellesse arvestatavad augud keevitanud.

Võib olla ta ei tea seda..aga ta meeldib mulle ka.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust