Otse põhisisu juurde

Austraalia ja Jaapani vaheline vaalatüli

Samal ajal, kui Andres loodab merel oma silmaga näha vaalasid, kes pidavat lähinädalatel sealtkandist mööduma ja olema äärmises paaritumisaktsioonis (nii hoos, et vahel pidid isegi tööpaatidele ohtlikud olema) ja South Park teeb musta nalja inimeste ükskõiksusest vaalaküttimise teemal, kavatseb Austraalia riik pöörduda Haagi kohtu poole, et seada õiglus jalule.

Jaapan kütib "teaduslikel eesmärkidel" liiga palju vaalasid ja Austraalia kavatseb selle vastu välja astuda. Kahe riigi vahel võib puhkeda ka diplomaatiline skandaal (muideks Jaapan on Austraalia väga oluline kaubanduspartner, ekspordiriik).

Eelmisel suvel olid jaapanlased tapnud "teaduslikel eesmärkidel" 507 vaala.
Järgmisel viie aasta jooksul on jaapanlaste küttimisekvoodiks 410.
Kokku oli 2009.aastal maailmas tapetud 6779 isendit, kellest 4500 tapeti "teaduslikel eesmärkidel". 

Pildil on Fääri saartel kütitud Lagenorhynchus Obliquidens´id.

Kommentaarid

  1. see on lihtsalt nii jube. ja kurb. ja meiesugused lihtsurelikud peavad seda kõike veel pealt (loe: kõrvalt) vaatama...

    VastaKustuta
  2. Vaesed meie, õnnetud lihtsurelikud, kes selliseid asju pealt vaatama peavad tõesti :D
    Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis mida saab üks lihtsurelik ära teha? Liituda mõne järjekordse tobeda kommuuniga mõnes sotsiaalmeediumis? Ee, no selle ma võin väga kiiresti ja kergelt ära teha, aga kas see reaalselt ka midagi muudab? Ei usu hästi.

    Siin igas National Geographicus on tuunikala mittetarbimist agiteeriv reklaam. Et kõrvalda see menüüst praegu või teda ei ole enam kunagi kellegi menüüs. Vaatad seda ja mõtled endamisi oma egoistlikke mõtteid, et jubedalt meeldib see tuunikala, igas vormis ja olekus. Ja külmkapp oli ka just juhuslikult seda täis..Nüüd pole juba tükk aega ostnud, käsi tahab poes selle järele krahmata, suudad vaevu oma ihalikke vajadusi tagasi hoida ja mitte osta, aga vaatad, kuidas teiste käed seda krahmavad ja mõtled. Kas ma olen siin planeedil ainus loll või on meid veel?

    Eks aeg on vist selline (jabur on muidugi koguaeg ajale viidata), pigem inimese loomus, mõtleme ainult enda heaolu peale ja väga raske on ette kujutada maailma, kus meid ei ole. Seega, see tulevikuaeg ja selle tumeda tulevikuga hirmutamine ei tööta. Minu endagi paljud intelligentsed ja arukad sõbrad öelnud, et ei jaksa kõikide maailma murede peale mõelda. Endalgi igapäevaselt vaja palju igasuguseid argimuresid lahendada, aga siis veel muretse tuunikala kadumise, vaalaküttimise ja Aafrika nälgivate laste pärast.

    VastaKustuta
  3. aga need "teaduslikud eesmärgid" on ikkagi liiast... nende ja teiste vastu tuleks võidelda valitsuste tasemel, kuhu ikkagi kuuluvad lihtsurelikud. mina ei saa midagi teha, sina ilmselt ka mitte, aga kui meie ümber tekib seltskond, kes arvab, et nii ei tohiks teha ja see seltskond laieneks iga päev kasvõi ühe inimese võrra, siis lõpuks avaldaks see ikkagi vähemalt ühele mõjuvõimsale inimesele muljet ja kunagi siis... võetaks ehk midagi ette või tehtaks teisiti (ära). keeruline mõte, aga sa said kindlasti aru :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...