Otse põhisisu juurde

Austraalia ja Jaapani vaheline vaalatüli

Samal ajal, kui Andres loodab merel oma silmaga näha vaalasid, kes pidavat lähinädalatel sealtkandist mööduma ja olema äärmises paaritumisaktsioonis (nii hoos, et vahel pidid isegi tööpaatidele ohtlikud olema) ja South Park teeb musta nalja inimeste ükskõiksusest vaalaküttimise teemal, kavatseb Austraalia riik pöörduda Haagi kohtu poole, et seada õiglus jalule.

Jaapan kütib "teaduslikel eesmärkidel" liiga palju vaalasid ja Austraalia kavatseb selle vastu välja astuda. Kahe riigi vahel võib puhkeda ka diplomaatiline skandaal (muideks Jaapan on Austraalia väga oluline kaubanduspartner, ekspordiriik).

Eelmisel suvel olid jaapanlased tapnud "teaduslikel eesmärkidel" 507 vaala.
Järgmisel viie aasta jooksul on jaapanlaste küttimisekvoodiks 410.
Kokku oli 2009.aastal maailmas tapetud 6779 isendit, kellest 4500 tapeti "teaduslikel eesmärkidel". 

Pildil on Fääri saartel kütitud Lagenorhynchus Obliquidens´id.

Kommentaarid

  1. see on lihtsalt nii jube. ja kurb. ja meiesugused lihtsurelikud peavad seda kõike veel pealt (loe: kõrvalt) vaatama...

    VastaKustuta
  2. Vaesed meie, õnnetud lihtsurelikud, kes selliseid asju pealt vaatama peavad tõesti :D
    Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis mida saab üks lihtsurelik ära teha? Liituda mõne järjekordse tobeda kommuuniga mõnes sotsiaalmeediumis? Ee, no selle ma võin väga kiiresti ja kergelt ära teha, aga kas see reaalselt ka midagi muudab? Ei usu hästi.

    Siin igas National Geographicus on tuunikala mittetarbimist agiteeriv reklaam. Et kõrvalda see menüüst praegu või teda ei ole enam kunagi kellegi menüüs. Vaatad seda ja mõtled endamisi oma egoistlikke mõtteid, et jubedalt meeldib see tuunikala, igas vormis ja olekus. Ja külmkapp oli ka just juhuslikult seda täis..Nüüd pole juba tükk aega ostnud, käsi tahab poes selle järele krahmata, suudad vaevu oma ihalikke vajadusi tagasi hoida ja mitte osta, aga vaatad, kuidas teiste käed seda krahmavad ja mõtled. Kas ma olen siin planeedil ainus loll või on meid veel?

    Eks aeg on vist selline (jabur on muidugi koguaeg ajale viidata), pigem inimese loomus, mõtleme ainult enda heaolu peale ja väga raske on ette kujutada maailma, kus meid ei ole. Seega, see tulevikuaeg ja selle tumeda tulevikuga hirmutamine ei tööta. Minu endagi paljud intelligentsed ja arukad sõbrad öelnud, et ei jaksa kõikide maailma murede peale mõelda. Endalgi igapäevaselt vaja palju igasuguseid argimuresid lahendada, aga siis veel muretse tuunikala kadumise, vaalaküttimise ja Aafrika nälgivate laste pärast.

    VastaKustuta
  3. aga need "teaduslikud eesmärgid" on ikkagi liiast... nende ja teiste vastu tuleks võidelda valitsuste tasemel, kuhu ikkagi kuuluvad lihtsurelikud. mina ei saa midagi teha, sina ilmselt ka mitte, aga kui meie ümber tekib seltskond, kes arvab, et nii ei tohiks teha ja see seltskond laieneks iga päev kasvõi ühe inimese võrra, siis lõpuks avaldaks see ikkagi vähemalt ühele mõjuvõimsale inimesele muljet ja kunagi siis... võetaks ehk midagi ette või tehtaks teisiti (ära). keeruline mõte, aga sa said kindlasti aru :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust