Otse põhisisu juurde

Austraalia kasvavast rahvastikust

Ma ei taha midagi halvasti oma kodumaa kohta öelda ja kinnitan veelkord, et tuleme tagasi ja hakkame korralikeks maksumaksjateks ja panustame iibesse ja et Austraalia pole meie unistustemaa, aga..

Mõned eestlased solvuvad tõsiselt austraallaste peale, kes arvavad Eesti kohta, et see on kolmanda maailma osa ja väga vaene riik ja kes lõõbivad poolnaljaga, et sellepärast teid (eestlasi) siin nii palju ongi. Oot, mida te toodate või missuguseid maavarasid müüte, küsivad nad uudishimulikult, kuid mitte üldsegi pahatahtlikult.
Eks selles arvamuses on killuke tõde ju ka. Eesti on vaene riik. 

Kui Eestis saaks iga liigutuse eest selliseid rahasid ja selleks ei peaks üldse haridust olema, poleks teisele poole maakera tõenäoliselt enam sellist tungi. Poleks tõenäoliselt enam nii suurt tungi ka Soome, Norrasse, Rootsisse, Iirimaale.
Oleks Eesti ilm veidi stabiilsem, et suvel on suvi ja talvel talv, oleks ju tõeline paradiis?

Aga mitte eestlaste tungist Austraaliasse tahtnud ma kirjutada. Lihtsalt lisaks eestlastele tahab igal aastal pääseda Austraaliasse ka tuhandeid afgaane, iraaklasi, srilankalasi, indoneeslasi jt rahvaid, kus valitseb ebastabiilne poliitiline režiim ja kus võib olla on käimas kodusõda.

Kui suurem osa eestlastest (mingeid kindlaid andmeid mul pole) saabub kängurumaale lennukiga, siis eespool loetletud rahvused purjetavad navigatsioonisüsteemita puupaatidega, mis paljudel juhtudel ei ela üle tormised mered ja kõrgemad lained. Aga mõnel juhul peab paat isegi vastu ja jõutakse unistustemaale, kus palutakse asüüli. 

Asüüli menetlemine võtab aega ja päris mitmed palujad saavad selle. Austraalia uudiseid jälgides olen aga aru saanud, et rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid pole Austraalia asüülimajutamise arvudega rahul. Et oma majandusnäitajate kohta peaksid nad rohkem inimesi vastu võtma?

Igal aastal „jääb“ Austraaliasse ligi 50 000 inimest. Nende seas on nii neid, kes purjetavad paatidega, aga ka neid, kes tulevad esialgu viisaga, kuid kelle viisa saab läbi.
Arvatakse, et 2056.aastaks (kui mina olen juba 71aastane ehk 46 aasta pärast) kasvab Austraalia rahvastik praeguselt 22 miljonilt ligi poole võrra. Austraalia rahvastik peaks kolmekordistuma uueks sajandiks. Kogu kasvu prognoos põhineb muidugi tugeval sisserändel. Ja kõikide eelduste kohaselt peaks see püsima samal tasemel, kui mitte suurenema sõdade arvelt.

Üks huvitav fakt Austraalia sisserände kohta on ka näiteks see, et eelmisel aastal ligi 90% kõikidest asüülitaotlejatest saabus riiki lennukiga. Samal ajal jõudis Austraalia rannikule ka ligi 1700 illegaalset paati.

Ei usu, et mõni eestlaste paat ka oli, kuigi kes see siis nüüd kindalt teab..äkki mõned siiski sõudsid Ansipi kiusliku majanduslik-poliitilise režiimi käest teisele poole maakera?

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...