Otse põhisisu juurde

Elu Bali teede ääres


Kui alguses tahtsime Balil autot rentida, siis pärast saarele saabumist, kohaliku liiklusega tutvumist ja ekspertidelt kiirkursuse võtmist, otsustasime jääda paindlikuma ja lihtsama transpordi juurde ning rentisime hoopis motorolleri.
Esimene motorolleri päev on ikka valus. Keha, eriti selle alaosa, vajab harjumist.

Esimesel päeval sõitsime läbi ligi 100 km ja niipea, kui suurematest asulatest väikestesse küladesse jõudsime, hakkas tee ääres tõeline action pihta.
Suurem osa külaelanikest hõikas mööduvatele valgenahkadele "Hellõuuu" ja lehvitas sõbralikult kätt, mõned seisid avatud peopesaga ja tahtsid sinuga sõidu pealt käeplaksu lüüa, mõned väikesed lapsed olid inglise keeles selgeks saanud sellised eluks vajalikud sõnad nagu "moni, moni, moni" ja teised "tšip, tšip, tšip".

Kui me looduskaunis kohas peatusime ja vaadet nautisime jooksid mingid Bali teismelised meie juurde ja küsisid vett, mis meil seljakoti küljes rippus. Mõned palusid endast pilti teha ja olid üpriski rahul saadud tulemusega. Üks kutt, kellest ma pilti tegin, küsis mu käest "Im beautiful?"
Muidugi sa oled, toetasin tema enesehinnangut.

Teed  Bali idaosas on suurte languste ja veel suuremate tõusudega, õnneks on meil päris võimas motoroller, mis suudab mäkke ülesse viia nii Andrese kui ka minu, aga ka meie 10kilose seljakoti. Lisaks ülisõbralikele kohalikele, kellel on sind nähes alati suu kõrvuni, kohtasime tee peal ka paljaid inimesi, kes ei tundnud ennast üldsegi ebamugavalt, kui me nendest mööda sõitsime.

Mõnes kohas ristub väike jõgi, oja teega ning nendes ristumiskohtades on kohalike pesemiskohad. Kes peseb seal oma autot, kes motorollerit, kes iseennast. Ühest järjekordsest pesemiskohast möödudes ütlesin Andresele, et näed, seal kivide vahel ja kivide peal orus on jälle paljad naised. Sõidukit juhtivale ja kogu tähelepanu sellele pühendavale mehele võib selline ütlus aga saatuslikuks saada, sest mehe loomulik reaktsioon on muidugi teadagi missugune. Kus, kus, kus?

Elu keeb Bali saare teede ääres.

Kommentaarid

  1. Mulle tundub, et ka sellest reisist saaks filmi :) Lugedes igatahes tekivad Bali teeäärsest elust elavad pildid silme ette.... Järgmiste piltideni! ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Beebi Daniel passipiltide seeria