Kaladieediliste tervitused Lõuna-Vietnamist

Rach Giast, kus paistis kuum ja kõrvetav päike, temperatuur ulatus keskpäeval varjus oma +34 kraadini, otsustasime liikuda Vietnami saarele Phu Quocile. 

Rach Gia on mõttetu ülerahvastatud linnake, mis paikneb Ho Chi Minhist 250 km kaugusel ja kus elab umbes kahe Tartu täis inimesi. Asudes ise mere ääres polnud selles linnas ühtegi arvestatavat juurdepääsu merele. Ja kui me lõpuks ühe juurdepääsu leidsime, oli meri tõkestatud söödava ja mittesöödavaga, põleva ja mittepõleva, laguneva ja mittelaguneva prügiga. Tundus samas, et kõik mereäärsed alad olid erastatud ning käimas oli hoogne resortide ehitus. Selleks, et merelt veidi maad võita, olid kohalikud merele ette ehitanud prügist barrikaadid. Hiljem lugedes saime teada, et Rach Gia on üks Vietnami eesrindlikke linnasid merelt maa võitmise kohapealt, nimetatakse seda "lan bien" projektiks. 

Pealegi tekkis meil Rach Gias väike reesuskonflikt kohalikega. Proovisime vietnami keeles, proovisime inglise keeles, proovisime kehakeeles, aga nad ei saanud lihtsalt meist aru. Tavaliselt on nii, et kui keeltest ei saada aru, siis vähemalt žestidest ning mingitest sümbolitest saab aimu, mida su vestluspartner tahab sulle kommunikeerida. 

Vietnami mõned piirkonnad on turisminduse kohapealt ikka veel nii süütud ja puutumata, inimesed suhteliselt rikkumata. Kuna paljudel puuduvad kokkupuuted välismaalastega, siis igasuguse küsimuse peale ehmutakse ära ning igaks juhuks raputatakse pead. 

Nii me saime kahel järjestikusel päeval umbes 5 erinevast kohvikust küsimusele "Kas te pakute hommikusööki?" eitavad vastused ning pidime leppima tänavalt ostetud saiadega.

See-eest õhtuti sõime maailma parimaid mereande, maailma maitsvamates kastmetes. Kõige lihtsamates söögikohtades tehakse neid tihtipeale kõige paremini. 

Meresaadusi on selles piirkonnas tõepoolest palju, valik on suur ja neid osatakse valmistada. 

Oleme praegu kaladieedil.