Otse põhisisu juurde

Kambodžas reisides Angkor Wati külastamata

Meil on tegelikult juba pikemat aega üks asi hingel olnud. 
Oleme seda oma lähedaste ja sõprade eest osavalt varjanud, aga nüüd enam ei saa. Tõehetk. 
Peame tunnistame, et me oleme ainsad inimesed siin planeedil, kes Kambodžas reisides ei lähegi Siem Reapi Angkor Wati imetlema. 

Mõelge selle ülestunnistuse peale, mis tahate, aga sellistest turistilõksudest ja "must see" asjadest on meil täielik küllastumus. 
Jaa, tegemist võib-olla maailma ajaloos väga olulise arhitektuurilise mälestisega, aga..nii khmeeride arhitektuuri fännid me nüüd ka pole. Ja pealegi, häirib see, et kõik arvavad, et Kambodžas pole peale Angkor Wati midagi muud vaadata. 

Esimeste siinoleku tundide ajal küsiti meilt umbes 150 korda, kuna me Angkori lähme. 
Vaat ei lähegi.
Sest juba küllalt nähtud seda, kuidas hirmkalli raha eest saab veel kümne tuhande trügiva turistiga ühes kohas viibida, igaüks püüdmas leida parimat nurka, positsiooni, kohta ning võimalikult "ehedat" olukorda pildistamiseks. 

Olgem ausad, kui paljud on need, kes tegelikult arhitektuurist huvituvad? Suurem osa külastajatest jookseb need templikompleksid läbi ning klõbistab pilte. Ja siis oled seal koguaeg kellelgi ees ning häirid kellegi pildistamisvaadet..sest kõik on võrdselt 20 taala pileti eest maksnud. 

Otsustasime, et ei osale selles olelusvõitluses kümne tuhande turistiga ning külastame hoopiski teisi, turistikaardile märkimata kohti. Khmeeri impeeriumi rajajad olid vinged arhitektid ning ehitasid enda stiilile omaseid hooneid üle kogu Kambodža. 

Kommentaarid

  1. Ega need turistid seal nüüd nii häirivad kah ole... Ise oled ju samasugune, võibolla isegi veidram kui see ülejäänud mass.

    Tõsi on muidugi see, et Khmeri impeeriumi aegseid templeid näeb mujalgi. Küll mitte nii võimsaid kui Angkoris, aga siiski, piisavalt. Ja mitte ainult Cambodias, vaid kogu selle hiiglasliku impeeriumi aladel, Tai ja Laos kaasa arvatud.

    Ning imetleda ei tule üldsegi mitte ainult nende arhitektuuri (mis on muidugi imeline), vaid seda, kuidas nad suutsid sellist vägevat riiki hoida ja pidada. Ning et kui vägev pidi ikka nende inimeste usk olema, et selliseid templeid oma jumalatele püstitada.

    Sest ainult jumalatele need hiiglaslikud kivist ehitised ju püstitatud olidki. Inimesed ise elasid puust hoonetes, mis on ammu kõdunenud.

    VastaKustuta
  2. Tänan kommentaari ja info eest.
    Kahtlemata on Angkor Wat vaatamist ja külastamist väärt, aga ajalistel ja isiklikel põhjustel otsustasime, et sel korral jääb ära. Ehk järgmisel Kambodža visiidil? Loodame, et templid püsivad.

    Rääkides aga Angkori impeeriumist tekib mul palju küsimusi, mõtteid, mis on veidi vastuolulised. Veider on mõelda, et tänapäeva kambodžalase identiteet on ülesse ehitatud mingitele templi varemetele.

    Näed, meil on Angkor. Angkor siin ja seal, õllepurgil ja lipul. Viitavad pidevalt oma võimsatele eelkäijatele ja nende ehitistele. Aga mis neil nüüd on? Sadu aastaid hiljem?

    Teised maailma tsivilisatsioonid ehitasid ka kõiksuguseid võimsaid ehitisi ja jäid maailma ajalukku võimsate vallutustega, seda oluliselt ja tunduvalt varem, kui Angkori aegne khmeeri impeerium.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust