Otse põhisisu juurde

Vietnami suurim saar Phu Quoc

Phu Quoc on Vietnami kõige suurem saar. Eesti mastaapides arvestades on tegemist Hiiumaast umbes poole võrra väiksema saarega ning 70% saare pindalast võtab enda alla rahvuspark. 

Kohalikud elanikud, keda saarel on 85 000, teenivad elatist kalapüügiga, kalakastme valmistamisega (fish sauce ehk nuac mam, mis asendab Aasias tihti soola) ja kasvatavad  saare üsna savi-liivasel viljatul mullal musta pipart.  
Kuna Phu Quoci näol on tegemist väga suure turismipotentsiaaliga saarega, siis tõenäoliselt hakkab aastatega ühe enam kohalikke teenima elatist turismisektoris.


Me saabusime Phu Quocile läbi Rach Gia. Rach Gial on üsna hea ühendus 115 km kaugusel asuva saarega. Omades eelnevaid kogemusi Aasias praamidega liiklemisel olime positiivselt üllatunud, kui meie sõidukiks osutus moodne ja kiire katamaraan, millel polnudki nii väga ulmeline hind. Kõigest 13 USD-i ja 2,5 tundi sõitu. Ja olime paradiisis. Peaaegu kahekesi.

Phu Quoc on teistmoodi saar, kui Indoneesia või Tai saared, millel me käinud oleme. Tundub, et tegemist on veel suhteliselt ekslusiivse ja mitte nii väga populaarse kuurortsaarega. Nelja seal olemise päeva jooksul nägime paari valget inimest ja neidki ainult rannas. Tolmustel teedel, erinevates porimülgastes saart ja saareelu avastamas ei kohanud küll ühtegi.


Rannad on Phu Quocil tõepoolest ilusad, praktiliselt prügivabad. Meri rahulik. Neile, kes ihkavad rohkem privaatsust ja mõnusat ning soodsat rannapuhkust võib Phu Quoci täitsa sihtkohaks soovitada. 

Vihmaperioodil on saarel vähem inimesi, odavamad hinnad ja isegi ilm täitsa päikseline. Tavaliselt tuleb suur vihmasahmakas varahommikul ära ning õhtutundideni püsib päikseline ja selge. Seega, vihmaperioodi pole vaja karta.

Saarel on suhteliselt sündmustevähene ajalugu, kui välja arvata tänapäevani käivad Kambodža ja Vietnami vahelised vaidlused saare pärast ning Phu Quoci sünge minevik kinnipidamisasutusena (autoripoolne märkus: sellisel saarel tahaks isegi vang olla).

Prantslased andsid 1949.aastal Phu Quoci Vietnamile, nii öelda kingituseks Mekongi delta ühe osa annekteerimise heastamiseks. Samal ajal pole Kambodža prantslaste "kingitusega" vietnamlastele leppinud ning nimetab Phu Quoci ikka veel Koh Traliks. Kaitsmaks oma valdusi naabri eest on Vietnam saare põhja ossa loonud võimsa sõjaväebaasi.

Vietnami sõja ajal oli saar Lõuna-Vietnami valitsuse (vietkongi) vangide pidamise kohaks. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGA müüja ja Australia Post

Tahtsin algselt kirjutada kunagisest "valge Austraalia poliitikast" ja viidata naljakatele 60´ndate promoklippidele, mis Suurbritannia töölisklassi Austraaliasse meelitasid ja brittide vastupropagandast, kuidas kodumaad ei tohiks ikka mingitel tingimustel reeta, aga siis kadusin jälle argitegevustesse ära ja hoopis kirjutan sellest, et Australia Post´iga 2 kg kaaluva saadetise saatmine Euroopasse, eriti veel Eestisse, läheb umbes sama palju maksma, kui on 10% Eesti-Austraalia edasi-tagasi pileti maksumusest.  Teine kord siis teab, kui midagi suuremat saata tahame, on mõistlikum endale piletid Eesti piletid osta ja saadetis ise kohale toimetada. 
Postitädid olid muidugi äärmiselt sõbralikud ja kuna esialgu kaalus pakk 2 kg ja 40 grammi, aitasid nad mul sellest üleliigset 40 grammist lahti saada pappkarbi erinevaid osasid lõikeriistaga nüsides. 
Ja siis üks noormees kohalikust IGA poest. Käin seal pea iga päev ja kuna pood asub umbes 300-400 m kaugusel meie elamisest, siis minge…

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. 
Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust (cottage cheese) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.  
Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on vene keeles ko…

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina. 
Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla. 
Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju selline ava…