Otse põhisisu juurde

24. detsember

Pärast nii intensiivseid tööpäevi on aju õhtuks surnud ja suudab hea juhul kalasupiretseptist aru saada.

Aga midagi suurt ei tahtnudki öelda, vaid seda, et Savisaar võidab sellest skandaalist päris palju feimi oma valijaskonna seas. Esiteks on tema valijaskonnal äärmiselt katkendlik infosfäär, teiseks, kui nad lõpuks aru saavad, mis toimus, teevad koos häält ja ütlevad "batjuška" ning valivad teda, sest ta on õige mees ja õige mees peab Moskvaga sellist poliitikat ajama. Kolmandaks, see skandaal on päris hea sihtrühmapõhine valimiskampaania. 
Pole veel Vene lehti monitoorinud, aga küll see sinnanigi jõuab, "õiges vormis ja fookuses". 
Ja Savisaar on jälle tähelepanu keskpunktis. 

Muideks, meil on 24.detsember tööpäev. Ametlikult küll vist lühendatud, aga ikkagi tööpäev. Austraalias pole veel 24.12 riigipüha. See-eest on ka 27.ja 28.detsember vabad, sest riigipüha sattus sellel korral nädalavahetuse peale. 
Mul on neli vaba päeva. Suudan juba vabade päevade üle rõõmustada. Jee-jee-jee.
Andres see-eest töötab 27 ja 28- kolmekordne tasu peaks teda kuidagigi motiveerima?

Kommentaarid

  1. Häid jõulupühi hästi lumiselt Eestimaalt!
    Teie blogi on ikka huvitav lugeda.

    VastaKustuta
  2. Ja 24. detsember on riietuselt väga casual päev. Linnavalitsuses on enamus mees töötajatest lühikeste pükstega ja imestatakse miks ma täna lipsuga tööle tulin:)

    VastaKustuta
  3. Kolmekordne tasu? Mis imeasi see on?? Aga jah... pühad peaksid kohustuslikus korras olema vähemalt kolm päeva, sest muidu võrduvad nad lihtsalt kingituste, ringisagimise ja ülesöömisega nädalavahetusega.

    VastaKustuta
  4. Kolmekordne tasu- kui kõikidel on vaba ja hullult tahaks koju jääda, aga kuidagigi peab pühade ajal inimesi tööle motiveerima. Suhteliselt alatu trikk.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...