Otse põhisisu juurde

Kust need lapsed ikkagi tulevad ja miks smooth-head blobfish sellise näoga on?


Tänase päeva jooksul saime teada:

#et ma olen peaaegu kümme korda väiksem, kui hiidkalmaar ja kordades ilusam, kui smooth-head blobfish (pildil)
#et haidel on ühe hambakihi all veel umbes viis hambakihti (kes teab kui palju neid tegelikult kokku on)
#et minu ja box jellyfishi mürgisuseastmed on täiesti võrreldavad!
# kuidas ikkagi neid lapsi siis tehakse (saime palju uusi võtteid ja teadmisi vaadates ühte üsna perverset illustratiivset reproduktsiooninäitust paljaste meeste ja naistega, laste ning noorukitega. Nägime filmi, kuidas tumelilla valgeaine kihiline beebi ema seest välja tõmmatakse ja kuidas talle see tegelikult üldse ei meeldi)
#et meil on mõlemal tõsine neoroloogiline konditsioon(sest me ei tohiks selle mustade viite supist samavärvilisi kahtesid näha, aga meie mõlemad nägime) ja seda peaks ravima!
#vaatasime vaimuhaigete ja suitsiidi teinud inimeste maale
#nägime iidset "meeste tervise" kontrollpukki
#et lisaks kassi-ja kassiarmastusele, mingisuguse jalgpalliklubi fännimisele  ja kirgliku hobi omamisele võib inimest õnnelikuks teha ka eestlasena sündimine (nägime väga vana rinnamärki Melbourne muuseumis "Happiness is being ESTONIAN " otsekohe "I am bulldog lover" märgi kõrval).
# et maailm on piiritu ja täis kõiksuguseid ebaregulaarseid mustreid- viibisime 45 minutit kosmoses Hubble teleskoobiga 3D versioonis ja oleksime äärepealt tähega pähe saanud, saime väga võimsa elamuse osaliseks, sest meid see teema kohe väga erutab (siinkohal au ja kiitus Kaarlile ja Marilynile väga väärt jõulukingituse eest!)
#et Austraalia tippujujad on vinged! Ujusime 1 km ja nägime, kuidas nad trenni teevad (samal ajal, kui ma ujun 50 m lendlevad nad vee all 200 m)
#õppisime 10 uut inglisekeelset sõna 
#saime järjekordselt kinnitust, et maailmas on veel nii palju asju, mida võiks teada saada ja et veel on vara oma kookonisse ülejäänud maailma eest sulguda

Kommentaarid

  1. Nohh, kas broneerime piletid kosmosesse?? :D

    VastaKustuta
  2. Hea meelega, aga kõigepealt peame sulle töö leidma. Nagu ma blogi lugedes aru sain, siis sul pole veel miskit stabiilset, eks?

    Meil on töö juures päris mitu tööpakkumist, mis sulle sobiksid, 14.jaanuarini saab avaldusi saata (pane kindlasti kaasa kaaskiri see on hullult oluline, pealegi, kuna ma olen selle asutuse töötaja, siis saan personaliinimesele sind soovitada, selle võid ka ära mainida), ma täna töömeililt saadan sulle edasi!

    Nad on vist muidugi intranetis, aga küll ma kuidagi need meilile susserdan!

    Ja teine variant on kirjutada sellele firmale, kelle kaudu mina tööle sain, Jason on hullult äge tüüp ja saadab mulle koguaeg ikka smsisse, kas mulle meeldib ja kuidas ma end tunnen ja üldse igasuguseid teateid edastab ning muretseb mu pärast. Tema andmed saadan ka sulle edasi!

    VastaKustuta
  3. Jah, mul pole jah midagi stabiilset, ruloo-karjäär Anthonyga on nüüd ametlikult läbi ja oma palga sain kah kätte (st peame nüüd peale kolme ja poolt nädalat jälle üüri hakkama maksma neile). Tööd on vaja:)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust