Otse põhisisu juurde

Kuidas ma safranikrookuse emakasuuet otsisin

Eile, kui Andres pühapäevast töövahetust tegi, tegelesin mina sisseostudega ehk terve nädala varustuse väljavalimise ja koheletoimetamisega. Käime kord nädalas poes ja oleme siiani suutnud kõik toiduvarud ette planeerida, nädalamenüü planeerimine hoiab nii aega kui ka raha kokku. 

Kõigepealt ostsin kala ja meresaadused, rohelised, punased ja kollased juur-ja köögiviljad, puuviljad Queen Victoria turult, seejärel käisin supermarketis kõike ülejäänut ostmas. 
Kolmandat korda ostlema läksin naabruses asuvasse väikepoodi, sest supermarketis käies unustasin oma pildiga ID maha ja muidugi mõista kehtib minu puhul tõsiasi, mida vanem eit, seda enam tema käest pildiga ID-d alkoholi ostmisel küsitakse. Seletasin küll, et saan novembris 27, aga müüja ütles vaid mürgise kommentaari, et kõik alaealised väidavad sama. 
Seadus on seadus. 

Läksin siis kolmandat korda poodi, et osta valge vein ja safran, mida veinis leotada. Safran oli vajalik mereanni-kana paella jaoks. Safran on muideks väga kallis maitseaine. Austraalias maksab2-3 grammi safranikrookuste emakasuudmetest tehtud maitseainet miski 7 dollari kanti.

Igatahes, läksin poodi, leidsin veini, safranit ei leidnud. Küsisin abi teenindaja käest, et vaatasin kogu maitseainete leti läbi ja ei leidnud safranit. Lahke meesteenindaja palus mul varuda kannatust ja ütles mulle ning ühele keskealisele meesterahvale:"Teie safranit otsivad, seiske palun seal, ma tulen kohe tagasi."

Oo, safranit otsivad inimesed, samal ajal, samas kohas, sama maitseainet otsivad kaks inimest. Ma üldiselt võõraste meestega ise juttu ei alusta, ei hakanud pühapäevasel päeval inimest tüütama. Ta muidugi tuli lähemale ja küsis, et kas ta kuulis õigesti ja et kas ma otsin ka safranit. Ütlesin, et olen jah sellest huvitatud. 
See peab küll sama roog olema, arvas mees.
"Paella."
"Paella too."
Järgnes mõneminutiline vestlus õige panni, riisi ja koostisainete teemal. Lõpuks saime oma safranid ja iga roju kobis oma koju. 

Väga pikk eelmäng oli sellele retseptile. Lugesin mitmeid retsepte enne kui nii vastutusrikka projekti ette võtsin, Eesti toiduportaalides levivad paella retseptid on mingid päris imelikud. Ma võtsin nad kõik kokku ja tegin siis ühe enda oma:

Wok-pann või paksupõhjaline suur pann tuleb õlitada, soovitatavalt oliivõliga. 
Küüslauk, sibul, kanafilee suurte tükkidena, võib panna sinki või peekonit (ma ei pannud), tuunikala, kalmaarid, krevetid, rannakarbid (ostsin turult marinara mixi, mis oli läbi keedetud) tuleb omavahel ära segustada, maitsestada paprika maitseainega, pipra ja soolaga. Lisada tomatipasta/kooritud tomatid. 

Safranit leotasin valges veinis- proportsioonides üks klaas safranile, üks mulle :)

Kui kogu segu valmis podisenud (üsna madalal tulel), lisasin pannile riisi ja valasin talle selle safranilise veini peale. Kui vein hakkas ära aurustuma, lisasin kanapuljongit peale. 
Muidu originaalis peaksid paellasse minema ka rohelised herned, aga ma ei pannud. Serveerisin sidruni, basiiliku ja rohelise värske sibulaga.

Ega me muud suurt väga nädala sees ei teegi, kui töötame ja sööme!

Kommentaarid

  1. Teie ka sööte ja töötate?
    Kui me reisilt tagasi, siis võiks hakata planeerima mingisugust väljasõitu!
    Ma arvan, et sellel korral 3 päevaks Wilson's Promontory National Parki :) või siis Sydney kanti. Aprillis on ju ka riigipühad veel, kus meil peaks päris mitu päeva vaba olema.

    VastaKustuta
  2. Jah, need kohad tahaks jah kindlasti varem või hiljem läbi käia. Me siin vaikselt mõlgutame mõtteid ka Tasmaania üle...aga selle jaoks oleks rohkem päevi vaja, nii neli-viis-kuus päeva...kuidas teile see kõlab? Ma muidu uurisin tasmaania kohta ka ja joonistasin omale tasmaania kaardi üles ja panin paika kohad, kust mööda sõita ei tahaks. Tasmaanias pidid Austraalia parimad matkarajad olema :P

    VastaKustuta
  3. Jaa!
    Meil on Tasmaania ka plaanis, praegu lihtsalt ei oska väga ette planeerida veel. Mul muidu tuleb neli vaba päeva aprillis, kui on Suur Reede ja Lihavõtted, aga Andres peab vist tööl olema, kuigi saaks orgunnida ka nii, et ta poleks?
    Millega ta minna olete mõelnud, selle praamiga või lennukiga? Aja kokkuhoiu mõttes oleks vist otstarbekam minna lennukiga :)

    Meie Sheppartoni sõpradel on Tasmaania samuti päevakorras!

    VastaKustuta
  4. Me ka ikka mõtlesime minna lennukiga, sest see on odavam ka.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust