Oleme nüüd Lõuna-Austraalia osariigis ja jääme siia mõneks ajaks seiklema. L-A tervitas meid keskmise sõrmega (mingi mees enne Victoria & SA piiri kihutas meist mööda ja näitas keskmist sõrme, see pidavat siinkandis tervituseks olema) ja kuuliaukudega kõikides teemärkides. Loodus on imeilus ja vahepeal tekkis tunne, et sõidame kuskil Kanadas, sest sellist männi-ja kuusemetsa välja pole me veel Austraalias varem näinud. Lõuna-Austraalia ja Victoria osariikide piiriala on täis metsafarme.
Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks. Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...
Kommentaarid
Postita kommentaar