Otse põhisisu juurde

Tähelepanekud pulmade teemal


Kuna praegusel ajahetkel olen ma täiskohaga pulmade korraldaja, siis igapäevaselt kõiki neid foorumeid, veebe ja infoallikaid sirvides on jäänud mulje, et:
  •  abielludes peaks kooselu täiesti radikaalselt (paremuse suunas) muutuma ja lõppude lõpuks algab see õnnelikkuse aeg (osad isegi kirjutavad oma pulmakutsetesse, et tulge meiega tähistama meie uue õnneliku elu algust)
  • targad ja kuulsad ajaloolised ja päevakajalised inimesed pole abielu kohta midagi head kunagi öelnud (see-eest on öeldud head kire, armastuse, armumise, naise jne teemadel)
  • pulmad oma tseremoniaalsuses on üks kallihinnaline etendus ja kui sa mõnda inimest valesti kohtled, võib ta talle usaldatud rolli üsna kehvasti mängida
  • Inglise-, vene-, saksa ja eestikeelse kultuuriruumi arusaamised pulmadega seotust, traditsioonid on üsna erinevad ja kui analüüsida kõike teemaga seonduvat ja arvesse võtta asjaolu, et meid on mõjutanud just sakslased, venelased ja inglased, tekib palju veidraid küsimusi. Kust kurat ja miks just sellisel kujul? 
  • Näiteks peavad nii inglased kui ka venelased ebaviisakaks kutsesse pulmakingituse, lillede teema lahti kirjutamise, raha soovimine on aga pulmaetiketi spetsialistide meelest kõige suurem patt, mida üldse saab teha. Venelased väivad, et selliseid asju peaks külalistele suusõnaliselt edastama, inglased soovitavad lähedastel, pulmakorraldajatel (kelleks on tavaliselt pruudi või peigmehe vanemad) kuulujutt sõprade seas lahti lasta, et noorpaar tahab kingituse asemel raha. 
  • Meie kultuuris on jällegi mõeldamatu, et keegi pulmakingituste ja muude korralduslike asjade osas keerutama hakkab ja oma soove konkreetselt sõnastada ei suuda. Võta siis nüüd kinni, mis õigem ja parem lahendus on?
Mõni tark on isegi parafraseerides kuulsat küsimust "Kas on elu pärast surma?" tõstatanud hoopis küsimuse, et "Kas on elu pärast abielu/pulma?" 

    Kommentaarid

    1. Noh, peaks mainima, et üsna peatse isepulmapeategelasena on see sinu tähelepanekute nimekiri, kaasaarvatud muidugi see väga informatiivne pilt, vägagi iroonilise alatooniga :D Me Kaarliga arutasime seda asja ja arvame, et need on ikkagi teie viimased hingetõmbed siin.....sest KAS IKKA ON elu pärast pulma?

      VastaKustuta
    2. Tead, see blogi on koht, kus ma kainet ja iroonilist meelt üritan säilitada, sest kõik need südamed ja liblikad ja tuvid ja roosad õhupallid hakkavad ka mulle juba tasapisi mõju avaldama. Väga tõsiselt neid tähelepanekuid võtta ei maksa, tegemist on siiski huumoriga.

      Aga muidu saadame varsti ninnu-nännu veebilehe aadressi, kus isegi su nunnumeeter täisti lakke hüppab.

      Tegelikult on kõik väga korras ja oleme mõlemad täie mõistuse juures, VEEL, filosoofilistel lõpututel teemadel on meeldinud alati arutleda, mitte et see oleks meid kuskile viinud.

      Ja abielluda tahame ikka veel, aga sellel on hoopis teised tagamaad (kui lõpuks õnnelikuks ja õndsaks saamine), katsun viieleheküljelise essee vormis selle ära vormistada üks päev ja teiega jagada!

      VastaKustuta
    3. Ahjaa, see pilt on pärit nö "Bitchide kalendist", mille ma veel ühel päeval endale külmkapi peale muretsen. Pildid seal enamjaolt pärit viiekümnendatest, kui naised muutusid veidi teadlikumateks koduperenaisteks.
      Mu lemmiklause on ikka: "Who are these kids and why are they calling me mom?"

      VastaKustuta
    4. Aga mul ei ole nunnumeetrit olemaski:S

      Kas teile sellised kuupäevad sobivad nagu 17 - 19 juuni, pikaks nädalavahetuseks?

      VastaKustuta
    5. Parem oleks muidugi sellele eelnev nädalavahetus, sest 19.juunil peaks Dalai Lama Perthi tulema ja oleme sinna piletid ostnud.

      Ja pealegi on 11.juunil ühel mehel sünnipäev, korraga mitu põhjust tähistada- taaskohtumist teiega ja Andrese küpsust. Perth on eeldatavasti selle aja peale ikka veel päris soe. Ma ei tea, kuidas teil seal Melbournes, aga meil oli täna +26. Sügis missugune.

      VastaKustuta
    6. Einoh, meil on 18 kraadi!! sallid ja mütsid ja kindad rokivad.

      Ok, vaatame siis 10, 11, 12 nädalavahetust.

      VastaKustuta
    7. Saite piletid? Mis kell tulete ja mis kell lähete, siis oskame nende kahe aja vahele jäävaks mäluauguks ja paratamatuseks ette valmistuda?

      VastaKustuta

    Postita kommentaar

    Populaarsed postitused sellest blogist

    Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

    Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

    Põnnidega telkimise kogemusest

    Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

    Laste vanusevaheks 2 aastat?

    Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust