Kuna praegusel ajahetkel olen ma täiskohaga pulmade korraldaja, siis igapäevaselt kõiki neid foorumeid, veebe ja infoallikaid sirvides on jäänud mulje, et:
- abielludes peaks kooselu täiesti radikaalselt (paremuse suunas) muutuma ja lõppude lõpuks algab see õnnelikkuse aeg (osad isegi kirjutavad oma pulmakutsetesse, et tulge meiega tähistama meie uue õnneliku elu algust)
- targad ja kuulsad ajaloolised ja päevakajalised inimesed pole abielu kohta midagi head kunagi öelnud (see-eest on öeldud head kire, armastuse, armumise, naise jne teemadel)
- pulmad oma tseremoniaalsuses on üks kallihinnaline etendus ja kui sa mõnda inimest valesti kohtled, võib ta talle usaldatud rolli üsna kehvasti mängida
- Inglise-, vene-, saksa ja eestikeelse kultuuriruumi arusaamised pulmadega seotust, traditsioonid on üsna erinevad ja kui analüüsida kõike teemaga seonduvat ja arvesse võtta asjaolu, et meid on mõjutanud just sakslased, venelased ja inglased, tekib palju veidraid küsimusi. Kust kurat ja miks just sellisel kujul?
- Näiteks peavad nii inglased kui ka venelased ebaviisakaks kutsesse pulmakingituse, lillede teema lahti kirjutamise, raha soovimine on aga pulmaetiketi spetsialistide meelest kõige suurem patt, mida üldse saab teha. Venelased väivad, et selliseid asju peaks külalistele suusõnaliselt edastama, inglased soovitavad lähedastel, pulmakorraldajatel (kelleks on tavaliselt pruudi või peigmehe vanemad) kuulujutt sõprade seas lahti lasta, et noorpaar tahab kingituse asemel raha.
- Meie kultuuris on jällegi mõeldamatu, et keegi pulmakingituste ja muude korralduslike asjade osas keerutama hakkab ja oma soove konkreetselt sõnastada ei suuda. Võta siis nüüd kinni, mis õigem ja parem lahendus on?
Mõni tark on isegi parafraseerides kuulsat küsimust "Kas on elu pärast surma?" tõstatanud hoopis küsimuse, et "Kas on elu pärast abielu/pulma?"
Noh, peaks mainima, et üsna peatse isepulmapeategelasena on see sinu tähelepanekute nimekiri, kaasaarvatud muidugi see väga informatiivne pilt, vägagi iroonilise alatooniga :D Me Kaarliga arutasime seda asja ja arvame, et need on ikkagi teie viimased hingetõmbed siin.....sest KAS IKKA ON elu pärast pulma?
VastaKustutaTead, see blogi on koht, kus ma kainet ja iroonilist meelt üritan säilitada, sest kõik need südamed ja liblikad ja tuvid ja roosad õhupallid hakkavad ka mulle juba tasapisi mõju avaldama. Väga tõsiselt neid tähelepanekuid võtta ei maksa, tegemist on siiski huumoriga.
VastaKustutaAga muidu saadame varsti ninnu-nännu veebilehe aadressi, kus isegi su nunnumeeter täisti lakke hüppab.
Tegelikult on kõik väga korras ja oleme mõlemad täie mõistuse juures, VEEL, filosoofilistel lõpututel teemadel on meeldinud alati arutleda, mitte et see oleks meid kuskile viinud.
Ja abielluda tahame ikka veel, aga sellel on hoopis teised tagamaad (kui lõpuks õnnelikuks ja õndsaks saamine), katsun viieleheküljelise essee vormis selle ära vormistada üks päev ja teiega jagada!
Ahjaa, see pilt on pärit nö "Bitchide kalendist", mille ma veel ühel päeval endale külmkapi peale muretsen. Pildid seal enamjaolt pärit viiekümnendatest, kui naised muutusid veidi teadlikumateks koduperenaisteks.
VastaKustutaMu lemmiklause on ikka: "Who are these kids and why are they calling me mom?"
Aga mul ei ole nunnumeetrit olemaski:S
VastaKustutaKas teile sellised kuupäevad sobivad nagu 17 - 19 juuni, pikaks nädalavahetuseks?
Parem oleks muidugi sellele eelnev nädalavahetus, sest 19.juunil peaks Dalai Lama Perthi tulema ja oleme sinna piletid ostnud.
VastaKustutaJa pealegi on 11.juunil ühel mehel sünnipäev, korraga mitu põhjust tähistada- taaskohtumist teiega ja Andrese küpsust. Perth on eeldatavasti selle aja peale ikka veel päris soe. Ma ei tea, kuidas teil seal Melbournes, aga meil oli täna +26. Sügis missugune.
Einoh, meil on 18 kraadi!! sallid ja mütsid ja kindad rokivad.
VastaKustutaOk, vaatame siis 10, 11, 12 nädalavahetust.
Saite piletid? Mis kell tulete ja mis kell lähete, siis oskame nende kahe aja vahele jäävaks mäluauguks ja paratamatuseks ette valmistuda?
VastaKustuta