Otse põhisisu juurde

Vormel-1

Vormeli nelja päeva pikkuse etapi eel valvab pargi igat sissepääsu kuuepäine turvameeskond, kes ei lase spordisõpru enam parki.
"Tulge järgmisel nädalal tagasi," soovitab meile neoonvestis turvanaine.

Melbourne ootas Vormel-1 külla. Vormel tuli, oli, võitis ja läks, jättes Melbourne katta mitmekümne miljoni suurused arved, mille lõppsumma peaks selguma alles oktoobrikuuks. Veel praegugi loevad paljud Vormel-1 korraldamisse otseselt või kaudselt kaasatud asutused oma kassasid kokku. Suurtest käivetest hoolimata ennustab Victoria valitsus enneolematut miinust ürituse eelarvesse ning defitsiidi peab kinni lappima siinne maksumaksja. Näiteks eelmise aasta Grand Prix läks maksumaksjale maksma 50 miljonit, prognoositavateks kuludeks sellel aastal arvatakse olevat 55-60 miljonit.

Sellised "lisakulutusi"  ei meeldi kanda Melbourne linnapeale Lord Robert Doyle, kes juba eelmisel aastal algatas Grand Prixi korraldamise vastase meediakampaania kutsudes ülesse inimesi hüvastijätusuudluseks Vormel 1-ga. "Aeg on läbi," ütleb Doyle põhjendas ürituse korraldamisest loobumist suurte kulutuste ja vähese kasumiga Melbourne linna jaoks.

F1 boss Bernie Ecclestone on näidanud ülesse ülbet hoiakut ja tekitanud palju paksu verd öeldes välja, et ta ei vaja Melbourne´t.  Kui Melbourne ei taha enam Vormel-1 korraldada, siis see on Melbourne probleem. Korraldamise tahtjaid on jalaga segada, ta võib anda teatepulga kibelevale Indiale, Venemaale, New Yorgile või kellelegi iganes. 

Austraalia GP juht Ron Walker on püüdnud osapooli lepitada, põhjendades kulude suurenemist nafta hinna tõusu ja inflatsiooniga lisades, et Melbourne ei saagi Vormeli korraldamisest käegakatsutavat materiaalset tulu. Tulu Vormel-1 GP korraldamisest on kaudne ja avaldub pikaajaliselt, on Walker välja öelnud.

Nii see siis praegu on- Melbourne on aheldatud Vormel-1 korraldamislepinguga 2015.aastani ja pärast seda ei tea, mis sellest üritusest saab. Ajakirjanduses levivad üleskutsed Vormelile alternatiivürituse, odavama, kuid tulusama, leidmiseks. Siiani on pakutud Vormeli asenduseks Melbourne Rahvusvahelist Lille ja Aia Show´d ja Tram Prixi, kuid kumbki pole kuigi tõsiseltvõetav asendus. Melbourne ning kogu Victoria osariigi üheks oluliseks turismistrateegia nurgakiviks on siiski igal aastal märtsis toimuv Grand Prix ja sellele on üsna keeruline samas suurusjärgus ning mõõtmes asendust leida.

Teiseks Vormel-1 korraldamise vastu rääkivaks argumendiks on lähiaastate investeeringud infrastruktuuri,  mis läheksid linnale veel  paarkümmend miljonit maksma. Kas uuendada Albert pargi infrastruktuuri või ehitada hoopistükis uus rada kuskile mujale? Või olla esimene linn maailmas, kes loobub Vormel-1 korraldamisest? Anda korraldamine rivaali Sydney kätte? Või anda korraldamine tagasi Adelaide kätte (kelle käest Melbourne selle kunagi ära napsas)?

Kõike seda telgitagust tele-ja pealtvaatajad ei näe. Austraalia GP-d külastab igal aastal 200-300 000 inimest, mitukümmend miljonit silmapaari jälgivad suursündmust teleekraani tagant, kellel on tegelikult üsna ükskõik, kus maailma otsas või riigis GP toimub.

Bernie Ecclestone leiab, et korraldamiskulusid aitaks vähendada Vormel-1 püsiraja ehitamine, kuna igal aastal läheb pargi muutmine F1 ringrajaks maksma 14 miljonit Austraalia dollarit.
Praegune võimude vastasseis vormeli korraldamisele uue ringraja ehitamist siiski ei soosi.

45 000 tonni varustust ülesse panna, maha võtta ja siis see kuskile järgmise aastani hoiule panna võtab ainuüksi 14 miljonit dollarit aastas. Linn peab tagama tasuta ühistranspordi, mis võimaldab parki inimestest kiiresti tühjaks teha pärast ürituse lõppemist. 

Bernie ise tahtis korraldada öösõitu (televaatajate püüdmiseks) aga 300-hektarilise pargi valgustamine ainuüksi läheks maksma 70 miljonit dollarit.

Teadmiseks huvilistele, et suvaline (muru peal, aia taga) vormelipilet maksab 99 dollarit ja tribüünide omad alates 120-st.

Me võiksime vabalt aidata leida lahendusi, kuidas kulusid kokku hoida. Üheks võimalikuks kokkuhoiukohaks võiks olla näiteks, et ei pea kaks nädalat enne üritust tühja Albert Parki kümnete diiselgeneraatoriga valgustama, et piisaks äkki ainult sündmusepäevadest?

Ja Qantas ei peaks pargi kohal nii madalal tiirutama ja sellist pappi lihtsalt tuulde loopima!
Sellisel juhul poleks muidugi üritus nii glamuurne. 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust