Otse põhisisu juurde

Elektrist. Naise pilgu läbi.

Edaspidi peab kirjutamiseks ja lugemiseks rohkem aega leidma, sest kahe keele aktiivse kasutamise koosmõjul on tekkimas omapärane eesti-inglise hübriidne monstrum.  Kurvaks teeb asjaolu, et eesti keeles kirjutades lauseehitus juba logiseb märgatavalt, sünonüümide jms sõnavara ühel keelel areneb väga jõudsalt, teisel taandareneb iga päevaga. 

Eelmisel nädalal kolisin Forrestfieldist kesklinna kontorisse. Minu ülemuse meelest vajas mu aju suuremat väljakutset, kui Forrestfieldis asuv elektrimeetrite osakond mulle pakkuda suutis. 

Pealegi on Lääne-Austraalia valitsus ajutiselt peatanud soodustuste pakkumisega taastuvenergia (eelkõige päikeseenergia) kasutajatele ja sellest tingituna on meetrite vahetamistega seotud tööd on nüüd peaaegu kokku kuivanud. Varem sai iga päikesepaneeli paigaldaja endale soodustariifid: energia, mida su päikesepaneelid tootsid ning mida sa ära tarbida ei jõudnud osteti elektrifirma poolt tagasi. 

Riik toetas firmasid, kes neid soodustariife pakkusid. Selle skeemi alusel võis mõne päikesepaneeliga maja elektriarve isegi negatiivne olla: see, mis sa tootsid ja ise kasutasid oli ühiku kohta 21 senti, tootmise ülejääk, mida võrku müüdi, osteti tagasi 47 sendiga. Selline taastuvenergiat soodustava süsteemi käivitamine oli üheks praeguse Lääne-Austraalia valitsuse valimislubaduseks..Aga mis valitsused poleks oma lubadustest taganenud? Valitsuse argument on skeemi peatamisel see, et päikesepaneelid tasuvad ennast ära ka riigipoolse toetuseta. Eks näis. 

Mina tegelen üsna monopoolses seisundis, kogu Lääne-Austraalia energeetilise infrastruktuuri omava firma WP Access Billinguga. Mõned aastad tagasi oli Lääne-Austraalias üks firma, kes kogu elektrisektorit korraldas ja juhtis. Siis tehti turg lahti ja otsustati luua kolm eraldi firmat: üks edasimüüja (jaemüüja), infrastruktuuri, liinide jms meetrite omaja ja elektrienergia tootja. 

WP omab liine jms infrastruktuure ning maksustab nende kasutajaid. Praegusel hetkel mina tegelengi just nende arvete vormistamisega (need ei ole arved, mida lõpptarbija kätte saab, vaid arved tootjatele ja jaemüüjatele, kes meie liine kasutavad ning oma tootangut nende kaudu müüvad). 

Igatahes, hoolimata firma kasvavast kasumist ning rahva pahameelest on meil praegu tööl väga ärevad ajad ning vahepeal palutakse isegi nädalavahetusel tööle tulla, sest edasimüüjad jm meie poolt maksustatavad tegelased ei taha vanemaid (kui 18 kuud) arveid maksta ja pidevalt vaidlustavad neid. Kord kuus saadame ühele suuremale jaemüüjale miljoni kliendiga arve ( sellel päeval, kui süsteem selle arve kokku paneb ei tohi teatud funktsioone puutuda ja servereid koormata) ja selleks, et neil midagi vaidlustada poleks, peab iga arve sellest miljonist arvest väga detailne ja korrektne olema. 

Tegelikult polegi asi nii väga arvetes, kui seostes ja andmebaasides. Iga elektriliin peab olema süsteemis seotud: kontoga, aadressiga, NMI-ga (National Meter Identifier), aktiivse meetriga, aktiivsete tariifilepingu(te)ga, töötavate registritega (erinevatel meetritel on erinevad kanalid, kuni kümme erinevat kanalit) ja registrites olevate erinevatel ajavahemikel registreeritud näitutega, meeter peab olema seotud teeninduspunktiga, teeninduspunkt peab olema seotud konkreetsele teendinduspunktile kohaldatava kirjaliku kokkuleppega ja kui üks nendest seostest on ebakorrektne või puudulik, siis süsteem viskab erroreid. 

Sellisel juhul peavad protsessi sekkuma inimesed ja algatama uurimuse, mis lüli on puudulik või ebatäielik ning puudujäägid kõrvaldama. Sellega ma praegu tegelengi.

Tegelikult on see uurimine ja probleemide lahendamine väga põnev, kuigi võib tunduda üsna kuiva ja igavana :)

Kommentaarid

  1. Kunagi oli soome TVs selline sketš, kus mees ja naine loevad ajalehte ja mees võtab halvakspanevalt sõna uue ehitatava tuumajaama teemal. Naise vastus oli umbes selline:

    Tuumaenergia? No mis seal ohtlikku on? Mul on väga palju sõbrannasid ja keegi neist ei kasuta tuumaenergiat. Vaevalt et tavalisel inimesel sellega üldse pistmist on. Ikka kasutatakse elektrit või mingit briketti või midagi sellist...

    VastaKustuta
  2. Haha! Ei tea tõepoolest, kust see elekter majja tuleb.

    Meil on Andresega mõnusateks õhtuvestluste teemaks praegusel hetkel elekter :D Ma just seletasin, kui palju vigasid, erroreid tekitavad uued elektrimeetrid ja et vana, mehaaniline on ikka kõige kindlam.

    Vaatasime siin ühte saadet, kus inimesed Jaapanis protesteerisid usinasti tuumajaamade jms energia vastu, aga teiselt poolt ei saada aru, et pidevalt kasvav tarbimine, sh nõudluse suurenemine tekitab olukorra, kus mõned riigid ei suudagi enam kogu elanikkonda varustada elektriga ilma tuumajaamadeta. See protestijate liider-onkel ka võttis kõvasti sõna ja siis näidati, kuidas ta läks koju ning pani soojenduse, televiisori ja kõik muud võimalikud energiatarbijad võrku.

    Austraalias inimesed maksavad eraldi überkõrget hinda selle eest, et kasutada ainult rohelist energiat, aga kõik tuleb ju ühest potsikust. Okei, sellel on siiski mingi mõte, sest sa toetad taastuvenergia sektorit..

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...