Otse põhisisu juurde

Tunnistusega pereplaneerijad ja abiellumise asjaajamised Filipiinidel

Alles üleeile taotlesime Filipiinide Eesti aukonsuli juures Manilas abiellumise takistuste puudumise tõendi.
Uskumatult kiiresti lahenesid Filipiinide-Eesti vahelised paberite vahetamised. Inimesed, kes on mõlgutanud mõtteid välismaal abielluda, me julgustame teid seda tegema, eriti kui olete Eesti Vabariigi kodanikud!

Asjaajamised on diskreetsed ja kiired, väga stressivähesed. Lähete mõlemad passidega, täidate lihtsad eestikeelsed avaldused, mille aukonsul välisministeeriumile digitaalselt saadab. Kui asjaga väga kiire, saab avaldusele "urgent" lisada ja asju menetletakse veel kiiremini. Meie saime oma inglisekeelse tõendi järgmise päeva keskpäevaks. Üldiselt pidi kogu protsess maksimaalselt ööpäeva võtma. Selle tõendi oleksime saanud ka Eestist tellida, aga sellisel juhul oleksime pidanud seda Filipiinidel notariaalselt kinnitama. Kui kohe Filipiinidel tunnustatud ametkonnalt selle saad, on üks bürokraatialüli vähem.

Eile käisime Puerto Princesa kohalikus Civil Registraris, kus andsime sisse abiellumise loa taotluse, mis väljastatakse meile 10 tööpäeva jooksul.
Peaks ütlema, et filipiinlastega on äärmiselt lihtsalt asju ajada, juba vist ka selle pärast, et nad üldjuhul kõik räägivad inglise keelt. Ei ole sellist momenti veel olnud, et kuna varem pole kaks välismaalast Palawanil abiellunud, siis seda polekski üldse võimalik teha.
Asjadele lähenetakse väga loominguliselt.

Töötingimused, milles Puerto Princesa ametnikud töötavad on muidugi kirjeldamatud. 20ruutmeetrilises akendeta ja konditsioneerita ruumis on tihedalt üksteise kõrval umbes  20 lauda. Istuvad sealsed ametnikud plastmassist välitoolidel ja klõbistavad dokumente hiigelsuurtel trükimasinatel, nende selja taha on kuhjatud tuhanded surma-ja sünniaktid. Ei mingit arhiveerimissüsteemi. Robustselt lademetes.

"Religioon, Mr Saar?"
"Ateist. Ei ole religioosne."
Tädi kortsutab kulmu ja ei suuda aru saada, kuidas  saab keegi religioonita olla!

Ema ja isa andmed, sünnikoht ja religioon on olulisemad, kui tegelikud passiandmed (meie passe muideks trükimasinal klõbistamisest lihaseliseks treenitud sõrmedega eakas proua ei vaadanudki), vaid vaatles hoolikalt sünnitunnistust ja aukonsulilt saadud tõendit.

Kulud:
839 peesot tõendi eest
150 peesot abiellumise loa avalduse eest kohalikus omavalitsuses, kus abielluda soovitakse
50 peesot abiellumise loa kättesaamisel

Ahjaa! Enne kui sa saad oma loa kätte pead minema pereplaneerimise seminarile! Meie pidime täna ka sellel osalema, aga tänu Andrese otsekohesusele ja jutukusele suutis ta kõik pereplaneerimise ametnikud šokolaadide ja kommidega ära meelitada, unustades samal ajal mõned sajad peesod laua peale.
"Kas te tahaksite selle eest, et me ei peaks sellele seminarile minema midagi kingituseks?"
"Me ei tohi raha ja kingitusi vastu võtta," naeratab ülisõbralik pereplaneerimise seminari läbiviija.

"Kas te kavatsete jääda pärast pulmasid Filipiinidele ja siin lapsi saama hakata?"
Vaatasime teineteisele otsa ja lubasime ametnikele, et ei hakka niigi jõudsalt kasvavale Filipiinide populatsioonile omapoolset panust andma. Paljuneme mujal maailmas, mõistlikuse piirides ja maksimaalselt kolmekordselt. Teame kõikidest ennetamisvahenditest ja oleme piisavalt vanad, et lapsi saada (saime voldikud, kus öeldakse, et alla 20 on riskantne lapsi saada, üle nelja lapse on ka juba natuke liig). 

Pärast vestlust selgus, et oleme teadlikud pereplaneerijad ja Puerto Princesa ametnikud väljastasid meile pereplaneerimise seminari sertifikaadi.

Oleme nüüd tunnustatud pereplaneerijad :)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust