Otse põhisisu juurde

Kirjutame, järelikult oleme olemas

Meeldivaid asju on rohkem, kui ebameeldivaid. Sellel nädalal on silma, kõrva, suhu ja igale poole mujale jäänud sellised meeldivad asjad:
 
Perthi õhutemperatuurid on langenud mõistlikule (loe: sügisesele) tasemele ja saame õhtuti kella 18-19 paiku teha mõned jooksutiirud, sest ei pea õues olles enam (täpselt sama intensiivselt nagu 90-kraadises saunas olles) nii intensiivselt higistama. Pühapäeval lubab isegi vihma, kuigi antud prognoos on väheusutav. Meie kandis tibutas viimati, kui me Eesti stiilis pidu pidasime. Mis Eesti pidu oleks see olnud, kui poleks vihma tulnud? Märkimata ei saa jätta fakti, et enne seda polnud mitu kuud isegi tibutanud.

Töö juures oleme jõudnud kalendriga sellesse kuusse, mille juhtmõtteks on Konfutsiuse tsitaat: "Choose a job you love, and you will never have to work a day in your life." Meeldiv on mõelda, et igaühel meist on mingisugune kutsumus, saatuse poolt määratud tee ja kui selle ülesse leiad, siis oled õnnistatud igavese õnne ja rahuloluga.  
Nädalavahetusel vaadatud BBC sari "Life in the Undergrowth"pakub oma nägemuse putuka eludest, tõmbab paralleele inimese maailmaga, tutvustab nende erilisi oskusi ja andeid- putukad pole ajudeta instinktidel tegutsevad kitiinkestad, vaid miski enamat. Mulle on alati väga jõledate tegelastena tundunud, ei saanud neist aru ma! Eriti veel Austraalias elades, kus oma väljas kuivanud pükstes võid leida salapärase külalise, kes paisutab sind oma mürgiga õhupalliks või paneb naha mädanema. Aga ega neilgi pole meiega lihtne koos elada! Igatahes, see sari on väga hariv ja meeldiv. Allpool on lõik ühest osast- millist vaeva peab nägema ämblikupoiss, et endale naine saada (tihtipeale on putukamaailmas nii, et kui isane ei tantsi piisavalt hästi, siis emane sööb ta lihtsalt ära):



Arbuusisaak on sellel aastal (ühtlasi ka esimesel arbuuside kasvatamise aastal) üsna nigel ja meie ainuke nunnu kasvab veel mõne nädala, et väsimatute arbuusihävitajate lõikuspeol pearooks olla: 

 
 Broneerisime endale majutuse Albanys eesootavaks pikaks nädalavahetuseks aprilli alguses. Kuna Austraalias on sel ajal koolivaheg+ pikad pühad, olime ööbimise leidmisel peaaegu lootust kaotamas. Siiski suutsime leida väga mõistliku hinnaga majutusasutused (300 dollarit kolm päeva) - 1 öö Albanys ja kaks ööd kuskil Pornogrupi (tegelikult Porongurupi rahvuspark) rahvupargi metsade vahel asuvas farmis. Plaane on palju, vabu päevi ainult 4. Tahaks sinna ja siia, mäe otsa ronida, spaas vedeleda, veinituure teha, metsas matkata ja meres ujuda. Oleks tahtnud tegelikult väga oma "Never-ending Honeymoon" sarja Albany kandi külastuse käigus hoopiski Mongoolia jurtas või keset jõge asuvas parvehotellis ööbida, aga kõik olid juba broneeritud.   

Kuna praeguste plaanide kohaselt on meie kõige eksootilisemaks eesootavaks reisiks juuni-juuli Eesti külastus, siis kroonilise reisipalaviku põdejatena otsustasime oma reisikirge rahuldada raamatute ja DVD-de abil. Ootame Amazonist pakki Okeaania filmidega, Lõuna-Ameerika raamatutega. Ja teine pakk tuleb veinimaailmast :)

Kommentaarid

  1. Tere, Viktoria,
    tahtsin lihtsalt märku anda, et leidsin su blogi Reede New Yorgi netikodu kaudu. Olen päris mönuga lugenud - eriti meeldis "Miks me ei ela Eestis"...tulen taas (see ei olnud ähvardus ;-)

    Päikest Teile vist soovima ei pea...lihtsalt röömu siis!

    Mäemamma Shveitsist

    VastaKustuta
  2. Mäemamma, Viki blogi oleksid leidnud ka minu blogi kaudu ;)
    Aga Viki, seda arbuusi tahaks ma küll proovida! Kindlasti maitseb mitu korda paremini, kui poest ostetud arbuusid :) Minul kasvab kõigest till ja tomat hetkel, ei mingit arbuusi :)

    VastaKustuta
  3. Hehe! Ma hea meelega ootan uusi virtuaalseid (ja mitte ainult virtuaalseid) külalisi, mõtteid ja juhtumisi on palju, aega kõige selle tekstidesse koondamisel kahjuks veidi vähem! More than welcome :)

    Meil arbuus ammu söödud, püha lõikuspidu sai maha peetud ja peab tõdema, et oma aias- armastuse ja hoolega kasvatatud vili- maitseb paremini, kui masskasvatustes kasvanud :)
    Ma just panin ka kõige algelisemad maitseained talveks mulda, sest suvel on liiga kuiv ja kuum, tillid ja basiilikud kasvavad meie talvel paremini :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust