Otse põhisisu juurde

Sellest kuidas ma hambaarsti juures unistasin ebameeldivuse ja -mugavuse minema

Oh, mu mokk on lõhki!! Õigemini paistes, ma ei tunne oma paremat suupoolt, parem pool huultest on allapoole kaldu, viltu, täiesti kontrollimatu, allumatu. Tuimestus hambaarsti visiidist püsib veel mõned tunnid.

Peeglist oma naeratust uurides selgub, et ka naeratus pole kõige säravam, täiesti mittemidagiütlev naeratus, võiks isegi öelda, et neli tuimestussüsti on terve parempoolse osa näost kivistanud. Nüüd ma tean, mis tähendab olla kivinägu ja mitte suuta väljendama oma näoga kehast, südamest ja peast helikiirusel läbi vihisevaid viis sada viiskümmend erinevat emotsiooni (MINUTIS). Päris raske on, inimesed!

Hambaarst, rohkem psühholoog tegelikult, soovitas täna mul kuumi jooke vältida ja leevendada hambaravi protseduuridest tekkinud stressi - tuimestusest üle saada mõõduka trenni, sooja duši ja kuuma inimese kaisutusega! 

Ma tean, et aeg on raha, hambaarsti ja muude taoliste spetsialistide puhul on see aeg võrdne veel eriti suure rahaga, aga minu arst, kes on pärit Singapurist ja on umbes minuga sama vana naisterahvas, leidis oma tihedalt planeeritud ajakava juures mõne minuti, et minu kohta muid andmeid koguda.

Selleks, et kriitilisel hetkel "õigeid asju" pähe ja meelde tuletada. 

"Viktoria, mõtle oma tagaaias valmivale arbuusile, see maitseb ju eriti hästi!" torkab Esther mulle süstla igemesse, otse huule alla.

"Ära võta isiklikult, Esther, mul pole midagi sinu vastu, sa oled väga hea inimene, aga mul oligi juba meelest läinud, miks ma neid hambaarste vihkasin! Nüüd tuli eriti hästi meelde! (vannun hambaarstile arusaamatus keeles, hiljem vabandan ja lisan, et ma küll pole fluent kõikides keeltes, mida räägin, aga vandumises olen päris hea, üsna mitmes keeles)

Siinkohal poetan teemavälise remargi. Tundub, et emotsionaalselt kõige eneseväljenduslikum ja leevendavam on vene keeles ropendamine. Ükskord, kui nägin mingit imelooma (putukat) minu jalge ees WC-s mööda jooksmas, karjusin omaette päris valjusti just vene keeles.

"Ma vihkan puurimist, kas saaks selle täna kuidagi vahele jätta?"
"Kas sul on kuskilt mingit muusikat kuulata? Ma võin sulle kõrvaklapid laenata," ütleb leidlik hambaarst. 
"Mul on muusikat küll. Kahju, et mul Nirvanat või Metallicat selles playlistis ei ole! See sobiks!"

Kõlab umbes 10 erinevat muusikalist pala. 


Et puurimist mitte kuulda ja ennast sellest häirida lasta, on helitugevus põhja keeratud, ereda valguse eest kaitsevad spetsiaalsed prillid. Oleks veel soe jalavann ja mingi troopiline kokteil, aga... fantaasia teeb niigi halva mängu juures päris head tööd- olen keset reedet imeilusal paradiisisaarel, õigemini selle spaas, mulle hakatakse kohe-kohe pediküüri tegema ja taustaks käib Van Morrisoni "Brown Eyed Girl". Krt küll, minu banaanišeik viibib!



Uskumatu, kui palju erinevaid tööriistasid on võimalik ühe inimese suusse ära mahutada, mismoodi on sellises väikeses "ruumis" võimalik nii palju opereerida ja nokitseda. Ja mida kõike on keha võimeline taluma, kui mõistus õigele lainele saada.

Some tortures are physical
And some are mental,
But the one that is both
Is dental.
~Ogden Nash

"Kas patsiendid hammustavad sind tihti?"
"Mitte eriti. Kas sul on plaanis mind hammustada järgmisel korral?"
"Ei mitte seda. Ma niisama uurin."
Tervitused minu väga armsale hambaarstile, kellega pärast raviplaani lõpetamist teen kindlasti mingid troopilised joovastavad joogid :) 

Visiidi majanduslik taust: 1 tund hambaarsti juures, tehtud 4 täitmist võrdub rahakotile 653 dollari suuruse koormaga, millest ise pidin maksma 83 dollarit, ülejäänud läks erakindlustuse Bupa arvele. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...