Otse põhisisu juurde

Duell köögis

Ma tean, et see blogi kaldub rohkem maitseelamusi vahendama, kuid muud liiki elamusi, kuid ma luban ennast lähinädalatel parandada ja sügavamatest teemadest kirjutada. Peas ja hinges toimub liiga palju, et seda mitte tähele panna :)

Praegu peate leppima nii öelda kirjutamise "kiirtoiduga". 

Andres jäi laua alla kinni 2012
Mulle meeldivad õhtud, kui meil on mõlemal aega ja tahtmist, et võrdsete vastastena toidu valmistamise duelle maha pidada. Paar korda nädalas askeldame koos köögis ja naudime kogu protsessi 100%.  Välja arvatud muidugi see nõude pesemise ja kuivatamise etapp! 

Ma mäletan, aastaid tagasi, kui Andres elas Saksamaal ja oli täiskohaga poissmees, siis iga kord, kui ta külmkappi nägin (milles oli tavaliselt isegi hiir ennast ülesse poonud), hakkas mul sellest tüübist nii kahju, et tahtsin kohe teda endale meheks võtta  korralikult sööma õpetada. 

Aga ta ikkagi üritas oma lõhevõileivaga muljet avaldada. 
"Kas see ei ole mitte kõige parem võileib, mis sa söönud oled," nurus ta kiitust. 

Ja ta hommiku-lõuna-õhtusööke nähes mõtlesin, et kaua võib üks inimene kõikidest nendest purgitoodetest ja valmistoitudest toituda? 

"Õun lõunasöögiks? Kas seda palju pole, mees? Kaal läheb käest ära!" norisin mina.   

Siis kurtis Ants, et ta ei oskagi miskit teha- ei praadida, keeta ja üldse ühtegi toorainet söödavaks seguks keerata. 

Bullshit. 

Nagu selgus viimases köögiduellis. Mina pidin magusast kartulist, kõrvitsast ja muudest kollastest-rohelistest juurikatest keelt alla viiva toidu tegema ja tema võttis eesmärgiks valmistada perfektse suus sulava Itaalia kana.

Põikpäise inimesena ei tahaks ma tunnistada tema ülevõimu ja võitu, aga see KANA oli nii hea, et ma pean retsepti siinsete lugejatega jagama. Võib-olla võimendas selle kana maitset tol õhtul valitsenud õhkkond ja tunded: kui sa vaatad seda askeldavat siilikest ja põlved lähevad lihtsalt armastusest (või sellest, et põlved on jooksmisest haiged?) nõrgaks. 

Kuid kindlasti oli oma roll mängida serveeritud toiduainetel. 

Võtad kanafilee, peksad seda natuke. 

Ehk saad raske tööpäeva jooksul kogutud stressi välja peksta! 
Lased naisel ka kana peksta :)

Et siis kana lamedaks. 
Mõistlik oleks ahi 200 kraadi peale panna. 
Määri filee kokku pesto ja Philadelphia toorjuustuga. 
Keera määritud lamedaks pekstud kana rulli. 
Rulli ümber keera viil Prosciuttot.
Et kogu kompositsioon koos püsiks, klammerda hambatikuga sink kana külge kinni. 
Pane 10-15 minutiks 200-kraadisesse kuumusesse. 

Nimeta valmistoodangut "küpsetatud Itaalia kanaks".


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...