Otse põhisisu juurde

Hea ilma needus ja sisaliku päästmise aktsioon

Tehtud ilmavaatluse põhjal olen teinud järelduse, et Lääne-Austraalia kliimas valitseb "hea nädalavahetuse ilma needus". Kui nädala sees on ilm heitlik ja muutlik, mitmel korral on päeval isegi rahet tulnud, nädalavahetused see-eest (kui mitte soojad või kuumad) on peaaegu alati päikesepaistelised. 

Kui sulle antakse neli töövaba päeva, siis sellise kliimaga riigis on patt seda aega pesu pesemisele, kodu koristamisele ja muudele kodutöödele kulutada. 

Erinevalt teistest Austraalia osariikidest tähistab Lääne-Austraalia Briti kuninganna sünnipäeva septembris või oktoobris. Sellel tähtpäeval pole mingit kindlat kuupäeva või reeglit kuupäeva määramiseks. Sel aastal peeti monarhi sünnipäeva 1.oktoobril, järgmisel aastal tähistatakse 30.septembril. 

Tegelikult on kuninganna sünnipäev 21.aprillil, aga kuna kogu ülejäänud Austraalia tähistab seda juunis, kuid juunis on juba niigi Western Australia Day, siis pole mõtet ühes kuus mitut Public Holidayd pidada. 

Kõikidest soosivatest asjaoludest tingituna otsustasime Perthist põhja poole sõita. Kuna meil on praegu ikkagi kevad, siis tundus loogilisena soojema kliimaga aladele sõita. 
Põhjas on meil ekvaator ja lõuna poole jääb Antarktika. 

Olime paar aastat tagasi Kalbarris käinud, kuid ühest päevast (mis me mööda sõites seal veetsime) oli nii mitmekülgse ja võimsa rahvuspargi avastamiseks selgelt liiga vähe. 
Ja tundub, et ka sellest korrast veel ei piisanud! 

Teel Kalbarrisse tegime mitmeid peatusi. Üheks märkimisväärsemaks peatuseks oli bobtail sisaliku autoteelt päästmine. Ma olen varem nende huvitavate elukatega kokku puutunud nii palju, et kui nad on kuskil töö juures autoparklas liikunud, on administraator saatnud kõikidele töötajatele hoiatava kirja, et olge parklas tähelepanelikud ja hoolivad, bobtail võib teie auto alla jääda. 

Kokku on sinise keelega bobtaile Austraalias neli liiki, kellest kolm elab ainult Lääne-Austraalias. Kuna sinikeelne bobtail oli alles poole tee peal ja kauguses paistsid sisaliku suunas sõitvad ja kiiresti lähenevad autod, siis mõtlesime teda veidi ergutada ja üle tee aidata. Sisalik muidugi ei arvanud meist alguses midagi, uudistas ja vaatas üsna sõbraliku näoga otsa. Andres ei julgenud teda otse kätte võtta ja võttis läbi prügikoti, mille peale läks meie roomajast sõber veidi närvi. Tüüp näitas keelt, lõgises ja üritas Andrest hammustada. 

Aitasime ta üle tee ja selle asemel, et sisalik kiiresti teeäärsesse kraavi või võssa kaoks, jooksis vennike meie auto alla. Uurisime tükk aega, kus ta olla võiks, lõpuks kui olime teda mitu minutit otsinud, otsustas Andres aeglaselt väheke maad edasi sõita, et sisalik auto alt kätte saada. 

Aga mida ei olnud kuskil auto all, auto peal ega autos, oli sinikeelne sisalik! See, kuhu ta ennast peitis või kuidas ta niimoodi auto alt välja jooksis, et kolm paari silmi teda ei märganud, jääb igaveseks müsteeriumiks...

Kuhu ta sai ja kas ta on ikka elus ja terve? 







Kommentaarid

  1. Kui meile Eestis selline sisalik vastu tuleks, siis nii mõnigi saaks kreepsud :)
    Kuid kas see sisalik on alles noor? Võrreldes Eesti sisalikega tundub ta keha kuidagi teistsuguste proportsioonidega.

    VastaKustuta
  2. See sisalikutüüp ongi jässakas ja jäme. Ta on nagu paks puuoks :) Ma olen üsna kindel, et ta on oma täissuuruse saavutanud ning ei tohiks enam palju suuremaks paisuda :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust