Otse põhisisu juurde

Ohtlik Austraalia

Kui maailma ajakirjanduses kirjutatakse ja hoiatatakse sellistesse riikidesse reisimise eest nagu Iisrael, Liibanon, Pakistan, India ja Lõuna-Aafrika Vabariik, siis Eestis hoiatatakse selliste ohtlike sihtriikide eest nagu Austraalia, Uus-Meremaa ja Taiwan. Muidu ehk poleks selle üllitise peale sattunudki, kui üks tuttav muuseas kirjas poleks maininud, miks nad veel Austraalias käinud pole! "Puhas vesi ja õnnelikud elanikud ootavad sind! Samuti ootavad sind kümmet eri liiki mürgised maod, putukad ja mereloomad."

Ma saan aru, et ma langen ise üsna madalalale, täpselt Delfi tasemele, kui seda teksti kommenteerima hakkan, aga väga paljud noored inimesed saavad oma informatsiooni just taolistest portaalidest, kus lugude kirjutamisel kasutatakse faktide ja uuringute tulemuste asemel hoopis kõhutunnet. Vahepeal kõht koriseb, mõnikord on täis, vahel on kõhus gaasid. Täpselt sellised need tekstid ongi. Ma võiks lõdva randmega, oma elukogemusele  tuginedes terve Delfi täis kirjutada: "Auklikud teed lõhuvad autosid", "Kirsid õitsevad kevadel" ja "Eesti pealinn on Tallinn" , "Kõik austraallased on laisad", "Eestlased hoiavad Austraalia majandust üleval".  

Lollid ja ettevaatamatud reisisellid võivad ka teel Tallinnast Pärnusse jamadesse sattuda; sulle võib suuresarveline põder bussile ette joosta, sõiduk selle tõttu panna puusse ja jumal teab, kus sa selle põdralise tõttu lõpetada võid. Siit õppetund, parem istu kodus ja ära sõida Pärnusse. Turvalisem. 

Eesti keeles on väga hea väljend "loll saab kirikus ka peksa", Austraalia konteksti ümber pannes võiks öelda "loll saab Austraalias känguru käest ka peksa". Kui sa otsid ekstreemseid seiklusi stiilis "astun sellele putukale igaks juhuks palja jalaga peale" ja "ronin üle aia kalju peale koos madudega päikese kätte soojendama" - üsna loogiline, et sellised ettevõtmised võivad kurvalt ja dramaatiliselt lõppeda. Austraalia on selle kohapealt kindlasti suurte võimaluste maa. 

Australians are proud of their wildlife, which is not only the oddest in the world, but also the most dangerous. That's not to say that it's a dangerous country, because most animals do not go out of their way to attack people. You just don't want to take any chances by provoking the native species.



Selle aasta detsembris saab üks Austraalia aastaring taas täis. Oleme neli aastat siin elanud ja kohaliku faunaga kokku puutunud ning ptüi-ptüi-ptüi, aga ükski mürgine ämblik, madu ega mereloom pole mind ega Andrest kordagi purenud. 

Üks päev, kui ma rõõmsameelselt paljajalgselt garaaži lippasin, avastasin, et selle teatud nurkadesse on tekkinud üsna tugevad ja vastupidavad ämblikuvõrgud. Jooksin tuppa, haarasin putukamürgi pudeli, lasin seda võrkude peale lahkelt. Pärast mida roomas oma äsja mürgitatud kodust välja selle püsielanik. Selgus, et tegemist oli poegima hakanud redbackiga,  kes oli minu peale üsna kuri, kuid mürgi tõttu kohe-kohe suremas. Iseenesest pole "punaselg" väga silmapaistev, eristuv, üpriski pisike ämblik punase jutiga selja peal. Väidetavalt on nad aga "redbacks are one of the most dangerous species of spiders in Australia". Elasime õlg õla kõrval ja kuni ma teda ei häirinud, ei häirinud ta mind vastu. 

Sel ajal kui Andres Lääne-Austraalia metsikus põhjaosas või Põhjaterritooriumi asustamata aladel töötas ja kolm nädalat "ohtliku" faunaga pärlifarmis elas, ei juhtunud tal ühtegi märkimisväärselt eluohtlikku seika! Ta räägib ujuvfarmi pontoonidel peesitavatest mitme meetri pikkustest soolavee krokodillidest, duširuumis maganud kollasest püütonist ja vees elutsevatest box jellyfishidest, kes võivad oma kombitsatega rinnale sattudes su närvisüsteemi halvata. Ta isegi kukkus paar korda sellesse merevette, kus nii krokodillid ja box jellyfishid, kui ka haid elasid...

Austraalia looduses ringi rännates peaks kasutama loogilist mõtlemist:

  • Matkale minnes pane spetsiaalsed matkamiseks, tugevast materjalist jalanõud. Austraalia rahvariidekomplekti kuuluvad varbavahe plätud tasub randa minemiseks jätta :)  
  • Palja säärega ära jama! Paljud Austraalia maod ei suuda teksariidest läbi hammustada, sest evolutsiooni jooksul pole neil kuigi tugevad hambad välja arenenud (väidetavalt kuna pole looduslikke vaenlasi).
  • Looduses telkides hoia telgi sissepääse jms avausi pidevalt (isegi päeval) suletuna, kui ei taha magama minnes enda kõrvalt kedagi võõrast avastada. Austraalia suvekuumuses otsivad paljud elukad kuumale leevendust ja on nõus isegi inimeste "pesadesse" pugema. 
  • Billabong on lisaks kuulsale kaubamärgile ka "an Australian English word meaning a small lake, specifically an oxbow lake, a section of still water adjacent to a river, cut off by a change in the watercourse", kus asub paljude Austraalia krokodillide kodu! Samuti elavad kroksid troopilise Austraalia ookeani- ja merevees. Ära sinna kutsumata külla trügi. 
  • Lääne-Austraalia metropoli aladel asuvatel randadel tegutseb "haipatrull" ehk siis tasub veest välja tulla, kui patrull hai eest hoiatab. Valveta rannas ära uju kaldast liiga kaugele. 
  • Austraalia looduses ringi käies on kõige ohtlikumaks loomaks sulle sina ise. Joo palju vett (liitrite kaupa), pane kihtide viisi päikesekreemi, ära roni üle piirdeaia ja ära ürita elu hinnaga vinget pilti teha/saada, austa kohalike reegleid (aborigeenide pühasid paikasid) ja ära trügi kohalikule faunale ülbelt "külla". 
  • Take only photosleave only footprints! 
Minu meelest on eespool loetletud reeglid üsna mõistlikud ja loogilised, selliseid ettevaatusabinõusid järgides suurendad oma Austraalias ellujäämise tõenäosusest mitmekümne protsendi võrra. Kõige turvalisem on Austraalias ringi reisides ikkagi oludega kohastunud kohalike või "poolkohalike" seltsis ringi käia! 

Muidugi alati on võimalus, et juhtub midagi ebatavalist ning stsenaariumivälist, nagu näiteks juhtus ühe Austraalia perega, kelle kolmeaastane poeg tõi väljast leitud munad tuppa ja millest hiljem koorus välja maailma üks mürgiseim maoliik.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Beebi Daniel passipiltide seeria