Otse põhisisu juurde

Elu kindlustamisest

Ma jätkan mingil hetkel reisimuljete vahendamisega, see vajab natuke rohkem süvenemist ja piltide vaatamist. Praegu meie katusekorrusel mürgist surev rott, sisse-välja tahtev koer, töötav pesumasin segavad keskendumist ja ma räägin minu esimesest rasedusaegsest mental breakdownist, mida ma googeldasin ja üritasin nõuanderaamatutest abi leida, mis ained seda põhjustavad ja kuidas selliseid olukordi edaspidi vältida, aga noh, nüüd lihtsalt konstateerin fakti, et ma läksin Andrese peale niimoodi närvi, et ei suutnud isegi pärast mitu tundi pillimist oma nutukraane kinni keerata. 

Andresel on siiani väga vedanud ja ta ei ole minuga hullult ümber kohanema pidanud, oleme suutnud kõigest rääkida ja asju arutada, aga tundub, et ma hakkan teemade osas tundlikumaks muutuma. Kui ta üks päev oma elukindlustuse teemat tõstatas ja võimalikke lõppemisviise loetles, peaasjalikult kõige selle juurde küsides, et kas esialgu kolmandik miljonist piisaks ja kas saaksin hakkama, kui ta peaks siit ilmast lahkuma? Ja mees, mul on tõesti kolm erinevat stsenaariumit valmis mõeldud, kuidas ma sinuta elaksin! 

Ma ei tea, kuidas "normaalsed" inimesed selle peale reageerivad, aga ma ei suutnud adekvaatsust säilitada. Tema näiteks läks isegi endast välja, kui ma ütlesin, aga mis siis, kui minuga midagi juhtub. See minu teema ei tule kõne allagi, mulle pole elukindlustust vaja, sest ma olen kuradi Surematu Košei, mehe reaktsiooniks oli kohe, et tema tuleb kiirelt järgi ja et kui peaks mingil õudsel põhjusel edasi elama jääma, siis elaks üksiku õnnetu luige elu. Normaalne ja eeldatav vastus täiskasvanult mehelt, kes võtab endale koerad ja majalaenud ja teeb lapsed ja kohustused? 

Mina pean küll praegusel perioodil selliste teemade kohta midagi arvama. Ma täpselt ei teagi, kas mind ajasid nutma need õudsad viisid, mida ta nimetas ja sellest edasi arenenud fantaasialend; fakt, et see sündmus ootab kõiki kusagil ees ja on vältimatu; lihtsalt kurbus, et kui sa oled oma elu lõpuni ühe inimesega planeerinud, siis tegelikult ei pruugi nii üldse minna. 

Ta küsis mitu korda, mis ta valesti tegi ja rääkis, aga ma ei osanud selle peale midagi kosta, ütlesin, et kogu see teemapüstitus on juba eos vale ja kohutavalt haiget tegev, eriti nüüd. Ta vaatas oma sügavate silmadega otsa ja ei saanud probleemist aru. Tõsiselt. Lisaks sellele, et tol õhtul tuli mul nutmisest räige peavalu, ei saanud ma mitu ööd järjest rahumeelselt ja korralikult magada. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...