Otse põhisisu juurde

Kas kahe eestlase laps saab Austraalia kodakondsuse, kui ta sünnib Austraalias?

Meie käest on viimasel ajal kõige enam küsitud küsimust, kas meie laps kes Austraalias sünnib, omandab automaatselt Austraalia kodakondsuse? 

Ei. Eesti Vabariigi kodanike Austraalias sündinud laps saab Eesti kodakondsuse. 

Oh, kus elu oleks alles lihtne! Teed lapse, sünnitad Austraalias, tema saab siin sündides automaatse Austraalia kodakondsuse ja saab oma immigrantidest vanemaid kodakondsuse saamisel toetada. Skeem suhteliselt läbinähtav, seda ka Austraalia valitsuse jaoks, kes piiras ja keelas taolised mahhinatsioonid juba 1986. aastast. 

Ma ei tea, mis põhjusel tean seda vastust juba paar aastat. Ei mäleta küll, et see oleks olnud üks hädaolukorra variantidest, kuidas Austraaliasse jääda saaks, aga millegi tõttu uurisime selle küsimuse vastuse juba mitu head aastat tagasi välja.  Tõenäoliselt lihtsalt uudishimust ja vist seetõttu, et immigrantide seas liigub igasuguseid tõele mittevastavaid muinasjutte. Erinevalt USA-st, kus selle pinnal sündinud välismaalaste lapsed saavad USA kodakondsuse, ei kehti sama põhimõte Austraalias

Austraalias kehtib antud hetkel kodakondsusseadus, mille alusel välisriigi kodanike laps ei saa kohest sünnijärgset Austraalia kodakondsust. Lapsed, kes on sündinud enne 20. augustit 1986. aastat on saanud sünnijärgseid Austraalia kodakondsusi ja seda nende vanemate kodakondsusest hoolimata. Pärast seda kuupäeva Austraalias sündinud lapsed saavad Austraalia kodakondsust vaid juhul, kui üks vanematest on permanent resident või Austraalia kodanik. 

Ehk lühidalt öeldes: kaks muulast, isegi kui nad elavad Austraalias ja sünnitavad järglasi selle pinnal, ei anna ühte austraallast kokku. Me oleme mõlemad siiani Eesti Vabariigi kodanikud ja Austraalia mõistes ajutised residendid, sama ka meie laps ja mis tähendab talle seda, et kui elame tema kümneaastaseks saamiseni Austraalias, saab ta 10. sünnipäeval valida kumba kodakondsust soovib: kas Eesti oma alles jätta või omandada hoopis Austraalia oma. 

Samas ma ei tea, kui palju 10 aasta vanune laps passi ja kodakondsuse teemat üldse jagab ja sellest aru saab? Austraalia lubab topeltkodakondsuse omamist, loodetavasti suudab Eesti selle aja peale oma kodakondsusseadust moderniseerida ja seda samuti lubada. Ideaalis võiks nii meil, kui ka meie lastel, olla kahe riigi passid ja kodakondsused. 

Laps saab 10-aastaselt Austraalia kodakondsuse juhul, kui ta on oma suurema osa ajast (sünnist saati) elanud Austraalias ja isegi siis, kui vanemad ei olnud selle aja jooksul kodanikud ja permanent residendid. 10-aastaseks saamiseni on meie laps Eesti kodakondsusega, kuigi selle aja jooksul suudame tõenöoliselt Austraalias endale muud staatused (permanent resident/kodanik) välja teenida. 

1986. aastal tehtud seaduse muudatuse eesmärgiks olid nö "sünnituristide" piiramine ja ebaeetilisel teel omandatud kodakondsuse arvu vähendamine : The Bill seeks to remove automatic citizenship for children born in Australia of visitors, temporary entrants and prohibited non-citizens, thus closing the loophole which has allowed infants to sponsor their own parents. There are instances of pregnant women coming from overseas, having their child in Australia and of that child then sponsoring the parent as a permanent resident. Parents who were illegal immigrants would resist deportation on the grounds that the child who had automatically gained Australian citizenship, needed the parents' constant attention. 

(http://www.aph.gov.au/About_Parliament/Parliamentary_Departments/Parliamentary_Library/pubs/rp/rp0304/04RP03 )

Kommentaarid

  1. Tore teada. Ma jobu ka arvasin, et siis austraallasest laps on :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Häh, ära ole enda suhtes ülekohtune. Minu meelest on tore, et Eesti saab ühe kodaniku (küll väliseestlase, aga siiski!) juurde :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...