Otse põhisisu juurde

Meie magamistoa kuningas Daniel




Praegu on graafik ikka veel veidi kaootiline, aga mõne aja pärast saab suurtest sündmustest ja muust selle juurde käivast juba lähemalt kirjutada. 

Kommentaarid

  1. Niiii armas poja teil! :) Oehh :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ta on üsna hästi välja kukkunud. See on see, kui midagi/kedagi südamega teed!

      Kustuta
    2. Mis üsna hästi, ikka täiega hästi ju! :)

      Kustuta
  2. Maailma kõige chillima ja õnnelikuma beebi näoga on Daniel eriti sellel kolmandal pildil :) Vahvat kasvamist!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Iseloomult on ka üsna chill, vähemalt senini olnud. Varsti neli nädalat täis ja tüüp on kilo võrra suuremaks kasvanud. Nii et kasvamis-business tal suurepäraselt käpas :)

      Kustuta
  3. Palju-palju õnne! Nii vahva see kolmas pilt :)

    VastaKustuta
  4. Palju palju õnne! Nii armas laps ja nii äge padi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kummardused.
      Padi on minu asendamatu kaaslane, kasutan seda iga elujuhtumi puhul. Ütlen Danielile komplimendi ka edasi.

      Kustuta
  5. Õnne emale, õnne isale, õnne perelisale!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh. Kõik kolm+üks koer on väga õnnelikud.

      Kustuta
  6. Nonii, ma olen nüüd paar nädalat ise audis olnud (järjekordselt... rase =P), aga nüüd tulin jälle vaatama, et mis seisus sina oled ja, ohohoo, valmis! Saitegi hakkama! Väga vinge =)

    Mul on su üle hea meel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olen sinu blogi jälginud ja panin tähele, et sa vist üritad iivelduse ja muu raseduse juurde kuuluvaga toime tulla! Palju õnne sulle ja loodetavasti sinu ooteaeg muutub peagi nauditavaks.
      Meil on jah, rasedus ja sünnitus selleks korraks tehtud, nüüd vaid kõigest normaalne inimene üles kasvatada!

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...