Otse põhisisu juurde

Meie magamistoa kuningas Daniel




Praegu on graafik ikka veel veidi kaootiline, aga mõne aja pärast saab suurtest sündmustest ja muust selle juurde käivast juba lähemalt kirjutada. 

Kommentaarid

  1. Niiii armas poja teil! :) Oehh :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ta on üsna hästi välja kukkunud. See on see, kui midagi/kedagi südamega teed!

      Kustuta
    2. Mis üsna hästi, ikka täiega hästi ju! :)

      Kustuta
  2. Maailma kõige chillima ja õnnelikuma beebi näoga on Daniel eriti sellel kolmandal pildil :) Vahvat kasvamist!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Iseloomult on ka üsna chill, vähemalt senini olnud. Varsti neli nädalat täis ja tüüp on kilo võrra suuremaks kasvanud. Nii et kasvamis-business tal suurepäraselt käpas :)

      Kustuta
  3. Palju-palju õnne! Nii vahva see kolmas pilt :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Seda nägu nimetame "piimakoomaks" :)

      Kustuta
  4. Palju palju õnne! Nii armas laps ja nii äge padi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kummardused.
      Padi on minu asendamatu kaaslane, kasutan seda iga elujuhtumi puhul. Ütlen Danielile komplimendi ka edasi.

      Kustuta
  5. Õnne emale, õnne isale, õnne perelisale!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh. Kõik kolm+üks koer on väga õnnelikud.

      Kustuta
  6. Nonii, ma olen nüüd paar nädalat ise audis olnud (järjekordselt... rase =P), aga nüüd tulin jälle vaatama, et mis seisus sina oled ja, ohohoo, valmis! Saitegi hakkama! Väga vinge =)

    Mul on su üle hea meel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olen sinu blogi jälginud ja panin tähele, et sa vist üritad iivelduse ja muu raseduse juurde kuuluvaga toime tulla! Palju õnne sulle ja loodetavasti sinu ooteaeg muutub peagi nauditavaks.
      Meil on jah, rasedus ja sünnitus selleks korraks tehtud, nüüd vaid kõigest normaalne inimene üles kasvatada!

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust