Otse põhisisu juurde

Kuidas saada Austraalia alaliseks elanikuks? Samm # 2

Reedel tegime ära meditsiinilise läbivaatuse, mida on vaja Austraalia alalise elaniku paberite ajamises. Minu, Andrese ja Danieli medical maksis kokku $929. See jagunes omakorda:
  • Danieli läbivaatus medõe ja arsti poolt - $223
  • Andrese läbivaatus medõe ja arsti poolt, kopsuröntgen - $305
  • Andrese HIV-test - $48 
  • Viktoria ülevaatus medõe ja arsti poolt, kopsuröntgen - $305
  • Viktoria HIV-test - $48
Medibanki teenuse kvaliteedil ei hakka pikemalt peatuma, ikkagi riiklik firma, mis sellest tahta. Juba eelmine kord, kui pidime nendega 457 viisa jaoks kopsuröntgenit tegema, siis oli neil aparaat katki ning käisime kolm korda kohal, keegi meid ei teavitanud ja meile ette ei helistanud, et ou tüübid täna ei saa pilti teha, sest masin on ikka veel katki. Võtsime aga töölt vabaks ja sõitsime kesklinna, kus selgus, et oh jah, masinat ei ole korda tehtud! Lugu kujunes juba täitsa koomiliseks ja tõstsime kisa, mille peale saadeti meid mingisse alternatiivsesse radioloogiakliinikusse, kus saime pildi LÕPUKS ära teha. 

Seekord jamasime Medibanki broneerimissüsteemidega. Nad suruvad online broneerimissüsteemi kasutamist peale, aga kuna saad arstiaega vaid järgneva 5 tööpäeva seast valida, siis tihtipeale on kõik ajad läinud. Nii ütlebki virtuaalne süsteem, et helista klienditeenindajale. Helistad klienditeenindajale, see helistab omakorda arstidele, kes lasevad järgmised ajad vabaks ning pead 15 minutit ootama kuni lahtilastud ajad saadavaks muutuvad. Enne kui hakkad medläbivaatuse aega broneerima, peab sul olemas olema immigratsiooniameti HAP kood, mille saad, kui registreerid end https://online.immi.gov.au/account/register ja täidad kogu küsimused ära (praeguse ja endiste passide andmed, sinuga seotud dokumendid ning nende numbrid, haiguslugu, kaastaotlejate dokumentide andmed, kontaktandmed, viisanumbrid jne). Pärast kõikide väljade täitmist ning info immigratsiooniametile edastamist, saadetakse sulle süsteemi poolt sinunimeline suunakiri meditsiinilisele läbivaatusele. Selle sama paberijupi peal on ka HAP kood, mida küsitakse Medibanki broneerimissüsteemis. 


Kui rääkida läbivaatusest endast, siis meil läksid asjad üpriski sujuvalt. Jõudsime 15 minutit enne meile määratud aega kohale ja 1,5 tundi hiljem olime omadega valmis. Medibankil on Perthis kaks esindust: üks Perthi kesklinnas ja teine Bibra Lake kandis. Me käisime kesklinnas asuvas Medibankis. Kohale jõudes pead registratuuris oma kohalolekust teada andma, näitad passi, sinust tehakse pilt, pannakse randmele käepael, mis näitab sinu andmeid, kuupäeva ja milliseid meditsiinilisi asjaajamisi pead Medibankis tegema. 

Milline on ooteruumi kontingent ehk millised inimesed käivad Austraalia immigratsiooni küsimuste asjus meditsiinilist läbivaatust tegemas? Inimesi oli ooteruumis 20-30 vahel, aga nendest oli Euroopa päritoluga inimesi umbes vaid 2-3. Kohe näda, et India ja Hiina juhivad ülekaalukalt Austraalia sisserände nimekirju!  

Esimesena saadeti meid kopsuröntgenit tegema. Andres hoidis last, mina käisin tegin pildi ära. Mina hoidsin last ja asju, Andres käis ära. Pärast seda olid vabad 10-15 minutit, Daniel muutus üsna rahutuks ning lahked administraatorid pakkusid, et saan ühes röntgeniks ettevalmistamise kabiinikeses last toita. Istusin seal ja toitsin last, vahepeal kuuldes, kuidas radioloog püüab Austraaliasse pürgivatele muulastele lahti seletada, mida "deep breath"  ja "hold" tähendab. Mingi hetk muutus radioloog üsna närviliseks ja palus teisel Medibanki töötajal appi tulla, sest röntgenile tulnud inimene ei saanud inglise keelest aru. 

Seejärel pidime kümme minutit ootama, kuniks meid kolme järgmisesse ruumi sisse kutsuti. Medõde kaalus, mõõtis pikkust, Danielil mõõdeti ka pea ümbermõõt ning meil Andresega kontrolliti silmanägemist. Samuti pissisime purki ning silmapilkselt selgus, et uriin on perfektne: ei mingeid proteiine ega muud ebanormaalset, uriini põhjal võiks öelda, et permanent residency on sama hästi kui käes! 

Läksime tagasi ooteruumi ning ootasime oma vereandmise korda. Raseduse ajal tehti vereproove päris tihedalt ning arvele võtmise alguses võeti mul vereproovi ka HIV-testi jaoks, mis osutus otseloomulikult negatiivseks. HIV-positiivsus ei tähenda aga automaatselt seda, et sa pole Austraalia permanent residency vääriline. Ainuke haigus, mille põdemisel keeldutakse Austraalia viisa andmisest, on hetkeseisuga aktiivne tuberkuloos. 

HIV-positiivsete immigrantide puhul võetakse arvesse potentsiaalsed ravikulud, mida Austraalia kogukond nende sisse lubamisel enda kaela saab ja individuaalsed asjaolud. Arvestatakse selliste nüanssidega, kas raviga on juba alustatud, kas PR kandidaadil on sugulased, abikaasa, lapsed jm pereliikmed Austraalias - sellisel juhul lastakse käiku eriload ja tühistatakse tavalised massidele avalduvad kriteeriumid. Muidu see piir, millest ravikulud ei tohi suuremaks minna, on $35 000 (viie aasta peale) ja kui sinu kalkuleeritud medkulud ületavad seda summat, siis keeldutakse automaatselt viisa andmisest (kui just pole tööandjat, kes neid enda kanda võtab). PIC 4005 – this is the standard health requirement and requires the applicant to suffer from a disease or condition where the potential costs to the Australian community is less than $35,000.00 for the visa period for temporary and permanent visa applicants.

Andresega andsime HIV- testimise jaoks veeniverd ja juba hetk hiljem pääsesime arsti kabinetti, kus pidime end aluspesuni riidest võtma. Daniel pandi korraks kõhule, kuulati südant, vaadati silma ja öeldi, et käib küll! Meil Andresega kuulati südant ja hingamist, mõõdeti pulssi, katsuti kõhtu ja kaela. Arst vaatas korra jalgu. Oligi kõik! 

Arutasime hiljem, et miks kogu see asi nii kulukas peab olema, läbivaatus on üsna pinnapealne ja kiire, aga kuna tung Austraaliasse on suur, siis võiks medical kasvõi $9000 maksta - inimesed teeksid seda ikka, kasvõi oma viimaseid sente kokku kraapides. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGA müüja ja Australia Post

Tahtsin algselt kirjutada kunagisest "valge Austraalia poliitikast" ja viidata naljakatele 60´ndate promoklippidele, mis Suurbritannia töölisklassi Austraaliasse meelitasid ja brittide vastupropagandast, kuidas kodumaad ei tohiks ikka mingitel tingimustel reeta, aga siis kadusin jälle argitegevustesse ära ja hoopis kirjutan sellest, et Australia Post´iga 2 kg kaaluva saadetise saatmine Euroopasse, eriti veel Eestisse, läheb umbes sama palju maksma, kui on 10% Eesti-Austraalia edasi-tagasi pileti maksumusest.  Teine kord siis teab, kui midagi suuremat saata tahame, on mõistlikum endale piletid Eesti piletid osta ja saadetis ise kohale toimetada. 
Postitädid olid muidugi äärmiselt sõbralikud ja kuna esialgu kaalus pakk 2 kg ja 40 grammi, aitasid nad mul sellest üleliigset 40 grammist lahti saada pappkarbi erinevaid osasid lõikeriistaga nüsides. 
Ja siis üks noormees kohalikust IGA poest. Käin seal pea iga päev ja kuna pood asub umbes 300-400 m kaugusel meie elamisest, siis minge…

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina. 
Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla. 
Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju selline ava…

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. 
Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust (cottage cheese) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.  
Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on vene keeles ko…