Otse põhisisu juurde

Kuidas saada Austraalia alaliseks elanikuks? Samm # 2

Reedel tegime ära meditsiinilise läbivaatuse, mida on vaja Austraalia alalise elaniku paberite ajamises. Minu, Andrese ja Danieli medical maksis kokku $929. See jagunes omakorda:
  • Danieli läbivaatus medõe ja arsti poolt - $223
  • Andrese läbivaatus medõe ja arsti poolt, kopsuröntgen - $305
  • Andrese HIV-test - $48 
  • Viktoria ülevaatus medõe ja arsti poolt, kopsuröntgen - $305
  • Viktoria HIV-test - $48
Medibanki teenuse kvaliteedil ei hakka pikemalt peatuma, ikkagi riiklik firma, mis sellest tahta. Juba eelmine kord, kui pidime nendega 457 viisa jaoks kopsuröntgenit tegema, siis oli neil aparaat katki ning käisime kolm korda kohal, keegi meid ei teavitanud ja meile ette ei helistanud, et ou tüübid täna ei saa pilti teha, sest masin on ikka veel katki. Võtsime aga töölt vabaks ja sõitsime kesklinna, kus selgus, et oh jah, masinat ei ole korda tehtud! Lugu kujunes juba täitsa koomiliseks ja tõstsime kisa, mille peale saadeti meid mingisse alternatiivsesse radioloogiakliinikusse, kus saime pildi LÕPUKS ära teha. 

Seekord jamasime Medibanki broneerimissüsteemidega. Nad suruvad online broneerimissüsteemi kasutamist peale, aga kuna saad arstiaega vaid järgneva 5 tööpäeva seast valida, siis tihtipeale on kõik ajad läinud. Nii ütlebki virtuaalne süsteem, et helista klienditeenindajale. Helistad klienditeenindajale, see helistab omakorda arstidele, kes lasevad järgmised ajad vabaks ning pead 15 minutit ootama kuni lahtilastud ajad saadavaks muutuvad. Enne kui hakkad medläbivaatuse aega broneerima, peab sul olemas olema immigratsiooniameti HAP kood, mille saad, kui registreerid end https://online.immi.gov.au/account/register ja täidad kogu küsimused ära (praeguse ja endiste passide andmed, sinuga seotud dokumendid ning nende numbrid, haiguslugu, kaastaotlejate dokumentide andmed, kontaktandmed, viisanumbrid jne). Pärast kõikide väljade täitmist ning info immigratsiooniametile edastamist, saadetakse sulle süsteemi poolt sinunimeline suunakiri meditsiinilisele läbivaatusele. Selle sama paberijupi peal on ka HAP kood, mida küsitakse Medibanki broneerimissüsteemis. 


Kui rääkida läbivaatusest endast, siis meil läksid asjad üpriski sujuvalt. Jõudsime 15 minutit enne meile määratud aega kohale ja 1,5 tundi hiljem olime omadega valmis. Medibankil on Perthis kaks esindust: üks Perthi kesklinnas ja teine Bibra Lake kandis. Me käisime kesklinnas asuvas Medibankis. Kohale jõudes pead registratuuris oma kohalolekust teada andma, näitad passi, sinust tehakse pilt, pannakse randmele käepael, mis näitab sinu andmeid, kuupäeva ja milliseid meditsiinilisi asjaajamisi pead Medibankis tegema. 

Milline on ooteruumi kontingent ehk millised inimesed käivad Austraalia immigratsiooni küsimuste asjus meditsiinilist läbivaatust tegemas? Inimesi oli ooteruumis 20-30 vahel, aga nendest oli Euroopa päritoluga inimesi umbes vaid 2-3. Kohe näda, et India ja Hiina juhivad ülekaalukalt Austraalia sisserände nimekirju!  

Esimesena saadeti meid kopsuröntgenit tegema. Andres hoidis last, mina käisin tegin pildi ära. Mina hoidsin last ja asju, Andres käis ära. Pärast seda olid vabad 10-15 minutit, Daniel muutus üsna rahutuks ning lahked administraatorid pakkusid, et saan ühes röntgeniks ettevalmistamise kabiinikeses last toita. Istusin seal ja toitsin last, vahepeal kuuldes, kuidas radioloog püüab Austraaliasse pürgivatele muulastele lahti seletada, mida "deep breath"  ja "hold" tähendab. Mingi hetk muutus radioloog üsna närviliseks ja palus teisel Medibanki töötajal appi tulla, sest röntgenile tulnud inimene ei saanud inglise keelest aru. 

Seejärel pidime kümme minutit ootama, kuniks meid kolme järgmisesse ruumi sisse kutsuti. Medõde kaalus, mõõtis pikkust, Danielil mõõdeti ka pea ümbermõõt ning meil Andresega kontrolliti silmanägemist. Samuti pissisime purki ning silmapilkselt selgus, et uriin on perfektne: ei mingeid proteiine ega muud ebanormaalset, uriini põhjal võiks öelda, et permanent residency on sama hästi kui käes! 

Läksime tagasi ooteruumi ning ootasime oma vereandmise korda. Raseduse ajal tehti vereproove päris tihedalt ning arvele võtmise alguses võeti mul vereproovi ka HIV-testi jaoks, mis osutus otseloomulikult negatiivseks. HIV-positiivsus ei tähenda aga automaatselt seda, et sa pole Austraalia permanent residency vääriline. Ainuke haigus, mille põdemisel keeldutakse Austraalia viisa andmisest, on hetkeseisuga aktiivne tuberkuloos. 

HIV-positiivsete immigrantide puhul võetakse arvesse potentsiaalsed ravikulud, mida Austraalia kogukond nende sisse lubamisel enda kaela saab ja individuaalsed asjaolud. Arvestatakse selliste nüanssidega, kas raviga on juba alustatud, kas PR kandidaadil on sugulased, abikaasa, lapsed jm pereliikmed Austraalias - sellisel juhul lastakse käiku eriload ja tühistatakse tavalised massidele avalduvad kriteeriumid. Muidu see piir, millest ravikulud ei tohi suuremaks minna, on $35 000 (viie aasta peale) ja kui sinu kalkuleeritud medkulud ületavad seda summat, siis keeldutakse automaatselt viisa andmisest (kui just pole tööandjat, kes neid enda kanda võtab). PIC 4005 – this is the standard health requirement and requires the applicant to suffer from a disease or condition where the potential costs to the Australian community is less than $35,000.00 for the visa period for temporary and permanent visa applicants.

Andresega andsime HIV- testimise jaoks veeniverd ja juba hetk hiljem pääsesime arsti kabinetti, kus pidime end aluspesuni riidest võtma. Daniel pandi korraks kõhule, kuulati südant, vaadati silma ja öeldi, et käib küll! Meil Andresega kuulati südant ja hingamist, mõõdeti pulssi, katsuti kõhtu ja kaela. Arst vaatas korra jalgu. Oligi kõik! 

Arutasime hiljem, et miks kogu see asi nii kulukas peab olema, läbivaatus on üsna pinnapealne ja kiire, aga kuna tung Austraaliasse on suur, siis võiks medical kasvõi $9000 maksta - inimesed teeksid seda ikka, kasvõi oma viimaseid sente kokku kraapides. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...