Otse põhisisu juurde

Kuidas saada Austraalia alaliseks elanikuks? Samm # 3

...maksa arve ära. 

Mul on tegelikult natuke häbi sellest kirjutada, aga kuna asjad on juba nii kaugel, siis meil kahjuks tagasiteed enam pole. Mis siis ikka, ajame asjad lõpuni! Kui Andrese tööandja nomineeris meid Austraalia alaliseks elanikuks immigratsiooniametile oli nende firmast veel mitu inimest, kes sama soovisid. Otsustati, et kas aidatakse see staatus kõikidel saavutada või siis mitte kellelgi. Mingi hetk võeti otsus vastu, et jah, nomineerime kõik tahtjad, kes mingeid tingimusi täidavad (olnud kaks aastat 457-ga jne), aga inimesed peavad taotluse eest ise maksma. Olime rõõmsad, vahet pole, kui palju kulub, alalise elaniku omapäi nomineerava tööandjata ajada on keerulisem ja ajakulukam. Teadsin juba ammu, mis dokumente on meil selle jaoks vaja. See on lihtsalt imelihte - loed tunnikese immigratsiooniameti kodulehte ja sul on päris hea ülevaade, mida kellelt nõutakse. 

Firma otsustas aga anda kõikide soovijate kontaktid immigratsiooniagendile, keda nad on varem asjaajamiseks kasutanud. Iseenesest üllas, et siis saavad kõik inimesed mingit soodustariifi, aga teiselt poolt mitte väga, sest meile ei antud valida - kas tahame ise oma paberimajandust juhtida või soovime immigratsiooniagenti kasutada. 

Varem arvasin, et inimesed kes kasutavad mingisuguseid agente (olgu Austraalia ülikooli sissesaamiseks paberite ajamisel, kinnisvara rentimisel, tulumaksudeklaratsiooni täitmisel või siis immigratsiooniküsimustes) on tõelised tuubad. Tumbad. Sellistele ei tohiks ja peaks mingit alalise elaniku staatust andma, sest c'mon, inimene ei oska isegi internetis vajalikku infot otsida või ei saa Austraalias elamiseks ja funktsioneerimiseks piisavalt inglise keelest aru. Nüüd oleme nende samas paadis ja tahaks poole sõidu pealt välja hüpata, aga ei saa. Peame selles paadis lõpuni sõitma, aga eks ma karjun teistele alles paati istujatele, kes veel kaldal: "Ärge meie viga tehke!"

Olen kuulnud inimesi ütlemas, et agendi kaudu on ikka kindlam. Ta teab, mida on vaja. Ta tunneb seadusi ja on kogenud immigratsiooniküsimuste lahendamises. Issand jumal! Sa võid ka teada saada, kui oma mugavustsoonist välja ronid. Tegelikult ka tahad selle eest suvalisele atsile $3000-6000 maksta, et ta kogub sinu käest kõik dokumendid ning saadab need immile edasi? Kui sul pole Austraaliale vajalikke oskusi või sa ei täida muid viisatingimusi, ükski agent ei aja sulle seda viisat välja. Ja teine asi on see, et ma pigem pühendan natuke aega, uurin asjad ise välja, sest ma olen motiveeritud ja huvitatud Austraalia seadustest aru saama. Ma ei saa riigis elada ja lasta kõik igapäevased toimingud kellelgi vahendajal enda eest ära teha. 

Nüüd sellest immigratsiooniagendi teenusest. Sisuliselt, inimesed, kui teil on Austraalias vaja mingeid asju ajada, siis ärge palun sattuge nende võrku! Ainuke asi, mida nad teevad, on saavad sulle pika nimekirja asjadest, mida on vaja. Kui oskad googeldada, saad kogu selle sama info internetist kätte ja ei pea mingi vahemehega tegelema. Saad otse immigratsiooniga suhelda. Nagu ütlesin varem, kui sa oled lihtne labidamees, siis agent ei suuda sulle inseneri viisat välja ajada. Maksa end kasvõi lolliks! 

Meie agent helistas kogu asjaajamise ajal Andresele umbes kaks korda ja saatis kokku kolm e-maili, mitmel korral unustas ära kokkulepped, et pidi Andresele helistama. Siis kui Andres talle ise helistas, siis vabandas, et oi, meil on nii kiire. Nagu mida, selline teenus ongi? Mis mind, kliendina, peaks hullult liigutama, et sul on kiire? Ja siis kirjutatakse lõpparvele juurde, et $150 on läinud telefonikõnede ja muude kontoritarvete peale. 

Teine nüanss agendi kasutamisel on see, et ega ta ei broneeri sulle ei inglise keele testi ega meditsiinilist läbivaatust ega midagi muud. Kõik teed ikka ise. Sisuliselt ei tee agent mitte midagi. Ta nõustab ja teeb linnukesi, kas kõik paberid said. Meie asjaajamine on üsna lihtne olnud ja ma olen juba selles nagu vana kala, seetõttu kui keegi vajab nõustamisteenust, siis võin huvilistele seda tuhandete dollarite eest oma kodus pakkuda. Luban, et GST-d teenuse pealt ei korja ja nõustamisteenuse tee kõrvale saab linna parimat šokolaadikooki. 

Eks ma lähen maksan selle $10169 arve ära, mis meil muud üle jääb. Sellest tubli kolmandik läheb immigratsiooniagendi "nõustamisteenuse" peale. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust