Otse põhisisu juurde

Laulu- ja tantsupidu 2014

Käisime Danieliga tantsupeo peaproovil ja pühapäevasel laulupeo kontserdil. Tantsu- ja laulupidu on kaks väga omanäolist ja erinevat üritust, mis moodustavad kokku ühe terviku. Kuidas oli ja mis tunne jäi, küsis Andres mitmeid kordi ja lubasin temaga muljeid jagada. Kõigepealt pean tunnistama, et hoolimata minu valitsevast arvamusest, et lapsega saab pea igat asja teha ja kõiksugustel üritustel osaleda, muutsin ses osas oma arvamust. Eks Danieli huvitasid alguses ka need ilusad kirjud  igast nurgast välja jooksvad tantsijad, kuid viimasel pooltunnil tegeles tüüp minu juuste sakutamise ja nahkkoti rihma närimisega. Õnneks pakkus minu käekoti rihm talle piisavalt kaua huvi...koguni pool tundi uuris ja lasi minul rahus südamega tantsuplatsil toimuvat jälgida. Kokku olime tantsimist jälgimas ligemale kaks tundi, sellest esimesed 1,5 tundi olid väga rahumeelsed. Seda muidugi vanema mätta otsast vaadatuna, ei tea, kas meie kõrvalistujatele meie osalemine rahumeelsena tundus? Teistele kirglikele kultuuritarbijatele soovitan taolistele massiüritustele siiski mingisuguse abikäega minna. Mitte üksinda. Lapsega. Pärast ongi nii, et ühe käega segad piimapulbrit pudelisse, jalgade vahel hoiad rabelevat beebit ja teise käega üritad talle kätte sattunud esemeid ära võtta. 





Sisulise poole pealt rääkides, siis etenduse peaproov oli võimas ja ilus! Kahju, et kõikide etenduste piletid nii varakult ja kiirelt välja müüdi, oleks tahtnud päris etendust ka näha.  Ja nii hullumeelne on mõelda, kui palju need tantsijad ja ürituse organiseerijad tantsupeo õnnestumise nimel vaeva näinud ja kui palju tantse ja samme harjutades higinäärmeid kulutanud! Ja neid inimesi on nii palju - kes kulutavad oma jalataldu, pühenduvad ja panustavad Eesti kultuurikihi paksenemisse. Paksud ja peenikesed, haritud ja harimatud, noored ja vanad, ilusad ja koledad! Tantsupeo osalised esindavad tõelist Eesti läbilõiget. Ma mäletan sellest ajast, kui me Andresega rock'n'rolli õppima hakkasime, kui oluline on tantsupaari vaheline sünergia ja klapp. Minu jaoks tundub inimvõimete piire ülene, et nii paljude inimeste vahel selline klapp ja sünergia tekib, et sa tegelikult suudad nad mingitesse mustritesse vormida ja mitte ainult mingisse suvalisse mustrisse, vaid sellesse, millel on sügavam, tõsisem ja läbimõeldud kontseptsioon. Väga ainulaadne! 

Laupäevasele laulupeo kontserdile kahjuks ei jõudnud, sest lapsel tuli uneaeg peale ja leidsime, et kahel päeval osalemine võib väikese mehe täitsa läbi tõmmata. Pühapäevasele see-eest läksime oma lõbusa seltskonnaga varakult. Bussid olid inimestest pungil ja pidime hoopis takso võtma. Taolised meeletud massiüritused väsitavad täiskasvanud inimesedki ära, mis siis veel kahest seltskonnas olnud titest rääkida? Päike oli muidugi liiga intensiivne, päikesekreemi polnud ja seetõttu pidime teise titeemmega pidevalt puude varjus lapsi päikesekuumusest maha jahutamas käima. 

Aga laulupidu oli hoogne. Ja väga rahvuslik. Lõpmatud rahvuslikud motiivid ja tundus, et paljud osalejad, ja mitte ainult esinejad, olid oma riietuse pikalt ette ja põhjalikult läbi mõelnud. Sellest ei saa aru, kui mitmekihilise ja rikkaliku kultuuriga territoriaalselt väike Eesti on, seni kuni sa ei näe kõiki neid, üksteisest täiesti eristuvad, omanäolisi ja eripalgelisi kihelkondade rahvariideid ühel platsil - on küll sarnaseid läbivaid elemente, kuid suures pildis on kõik väga erinevad. 

Mäletan üsna elavalt oma kooliaegseid kogemusi, mil sai laulukaare all laulmas käidud. Meil olid mõlemal korral seto rahvariided seljas. Ühel aastal oli sellele aastale sarnane ilm, kuum ja tuulevaikne, me olime oma uhketes mustades rahvariietes. Millegi pärast saime oma väljanägemise tõttu palju tähelepanu, turistid muudkui tahtsid meiega ja meist pilti teha, kuid lihtsamalt riietatud laulukaaslased näitasid meie suunas näpuga ja ütlesid miskit, et näe setud...Tol hetkel kõlasid need kommentaarid pigem üleolevalt, kuid võib-olla olime hoopis meie oma kompleksides kinni ja arvasime, et igasugune tähelepanu on pigem negatiivse tähendusega kui positiivne märk. Kes teab!? 

Eestlased on laulurahvas. Kõiksugused laulupeod on täiega moes. Isegi meil Perthis korraldati sel aastal vabariigi aastapäeva auks ühislaulmine. Seal kõlanud laulud olid väga patriootilised ja pigem väga minoorsed. Aeglased. Nii et sul oli aega, et iga jumala reake enda jaoks läbi mõelda. Vaheajal tõusis üks vanem tädike ja palus, et kas saaks äkki vähe tempokamalt neid laule laulda.  

Kaasaegsete Eesti noorte slängi kasutades võib nende suurte pidude kohta öelda, et need olid täiega fined! Läksid hinge ja ajasid nii mõnelgi korral ihukarvad püsti. Samuti andis laulupeol osalemine kinnitust, et Eestis on väga palju sarnases suunas ja stiilis mõtlevaid inimesi - kes väärtustavad oma päritolu, austavad traditsioone ja viivad kõike seda kaunist põlvest põlve edasi. Eks mingil määral mõjutavad sellised üritused ka pealtvaatajaid ja nakatavad pro-Eesti ning rahvuslikkuse epideemiasse!









Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...