Otse põhisisu juurde

Meie Eesti inimestest

Eestis olemise ja puhkamise aeg hakkab vaikselt täis tiksuma, olen siinse elurütmi ja -stiiliga juba nii ära harjunud ja seetõttu on kuidagi eriti raske end ette kujutada teisele poole maakera inglisekeelsesse elukeskkonda ja sõpradest, perekonnast eemale elama. Aga mõnes mõttes on jällegi hea mõelda, et saame alati külla tulla ja nagu mõni päev tagasi selgus, siis suuremat sorti külaliste pesakond (Andrese perekonna näol) on meile jõulude ajal Austraaliasse külla tulemas! Jõulud tulevad lõbusad ja suures seltskonnas. 

Aga rääkides suurimast miinusest, mis mujal elamisega kaasas käib, milleks on eemalolek lähedastest ja sõpradest. Ma vahepeal olin veidi melanhoolsematel lainetel ja arvasin salamisi, et meie olemasolu ja eksistents on mõne aastaga unustatud - just sõprade ja tuttavate poolt, vanemad, vennad ja õed ikka mäletavad! Õdede ja vendadega sai lapsepõlves parajalt korda saadetud ja palju aega koos veedetud, vanemad mäletavad oma elupäevade lõpuni sinu esimeste kikude tulemisi, samme ja koolipäevasid. 

Tõepoolest, sõpradeks ei saada läbi tutvuste ja juhuste, vaid kasvatakse kokku läbi ühiste tegemiste, raskuste ja sarnaste eluetappide. Meie Eesti sõprade ja perekonna poolne abi, lahkus, südamlikkus, iseenesest tulenev loomulik vastutulelikkus on mitmel korral hinge kinni võtnud ja väikese pisara silma toonud. 

Milline rikkus! Milline...kolme milline rikkus on omada selliseid perekondasid ja sõpru! Selles kirjus seltskonnas on palju häid ja toredaid inimesi, kes tahavad ja suudavad meid ringi sõidutada, meile ükskõik kuhu järgi tulla, meiega kalastada ja parastada, meile mõeldes mahla pressida ja kurke marineerida, meile tammesid idandada, meie üle kriitilist nalja visata, meid majutada, lõbustada, toita ja pesta, meile kududa ja fotosessioone kinkida, kooke küpsetada ja salateid meisterdada, meile oma abielu voodi loovutada ja samal ajal ise elutoas beebiga rannatelgis magada, saunas vihaselt meie selga vihelda, vajalikul hetkel rahutut ja unetut last hoida, autot laenutada, töölt ära küsida, et saaks meiega koos aega veeta,  meie visiidi järgi oma suvepuhkust planeerida, meile oma viimased soojad riideid loovutada, meid lennujaama viia, sooje sõnu öelda ja muudel viisidel hoolimist üles näidata. Selline armastuselaeng on siit saadud, et ma ei oska seda sõnadesse panna!

Need veiniune-udused siirad hommikupoolikud ja paljana murus püherdamised, ühised toidutegemised, koosmagamised ja -ärkamised, telkimised, voodi jagamised, selja hõõrumised, soojad patsutused ja kirglikud kallistused, tee-ja veiniõhtud, kell kolm öösel bensiinijaamast suitsude ostmise retked, peened Vietnami stiilis õhtusöögid ja snäkirohked jalgpalliõhtud. Mingil hetkel on täiesti sassis, kes kuulub pereringi ja kes SIIS jäävad sellest välja? Kõik nad on meie pere liikmed, sest kõik tunnevad kõiki ja saavad üksteisega läbi. Mõnus ja soe hakkab, sest meil oleks siin justkui üks suureliikmeline Itaalia pere. Piltide kuulsus jäägu Liina Laurikainenile :)





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGA müüja ja Australia Post

Tahtsin algselt kirjutada kunagisest "valge Austraalia poliitikast" ja viidata naljakatele 60´ndate promoklippidele, mis Suurbritannia töölisklassi Austraaliasse meelitasid ja brittide vastupropagandast, kuidas kodumaad ei tohiks ikka mingitel tingimustel reeta, aga siis kadusin jälle argitegevustesse ära ja hoopis kirjutan sellest, et Australia Post´iga 2 kg kaaluva saadetise saatmine Euroopasse, eriti veel Eestisse, läheb umbes sama palju maksma, kui on 10% Eesti-Austraalia edasi-tagasi pileti maksumusest.  Teine kord siis teab, kui midagi suuremat saata tahame, on mõistlikum endale piletid Eesti piletid osta ja saadetis ise kohale toimetada. 
Postitädid olid muidugi äärmiselt sõbralikud ja kuna esialgu kaalus pakk 2 kg ja 40 grammi, aitasid nad mul sellest üleliigset 40 grammist lahti saada pappkarbi erinevaid osasid lõikeriistaga nüsides. 
Ja siis üks noormees kohalikust IGA poest. Käin seal pea iga päev ja kuna pood asub umbes 300-400 m kaugusel meie elamisest, siis minge…

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina. 
Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla. 
Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju selline ava…

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. 
Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust (cottage cheese) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.  
Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on vene keeles ko…