Otse põhisisu juurde

Ka laupäevad võivad lõbusad olla

Laupäeval oli lihtsalt nii tore päev! Päike kuumutas õhu üle 30 kraadi, linnud siristasid ja hoolimata meie päris pikast "vaja ära teha" nimekirjast, millest tegelikult said tehtud vaid kiigu kokku panemine ja ühe auto puhtaks pesemine, tegime palju töödenimekirja väliseid ja lõbusaid asju. Ahjaa, boonusena vaatasime õhtul veel James Bondi ka! Järgmine päev oli klimaatiliselt muidugi hoopis vastupidine: tormine, tuuline ja räigelt külm. Mõtlesin, et taoline premenstruaalne tõmblemine on vaid Eesti ilmale omane, aga näed sa! Siin tuleb ka ette.
Soovitaksin siin ühte ägedat ja head ahjuõuna retsepti, aga kahetsusega pean tunnistama, et ahjuküpsetatud õunad mee, kaneeli ja rohkete pähklitega ajasid mind tõsiselt iiveldama. Tõeline meisterkokk olen, jagan head retsepti, mis südame pahaks ajab. Proovige-proovige. Ma arvan, et iivelduse põhjuseks see, et retsepti valmistades sain mee üledoosi ja just mesi ajaski süda läikima. Meega on mul üldse kummalised suhted olnud: esimesed 27,5 aastat ma ei mett ei söönud, pärast rasedust hakkas meeldima ja nüüd söön. Samas pean ettevaatlik olema, sest teatud meed ja -lõhnad ajavad ikkagi südame pahaks. Allergiaid pole olnud, aga sisetunne ütleb, et pean rahulikult võtma. Võib-olla sellepärast, et ma olen selletagi mesimagus? 


Mängisime laupäeval veidi veelembelisi saarmaid. Olin oma abikaasa suhtes päris alatu ning alustasin teda ette hoiatamata veesõjaga, millele ta kiirelt vastulöögi andis. Suplesime külmas kraanivees, karjusime ja jooksime voolikutega mööda õue ringi, naabrid muidugi mõtlesid, et meil on totaalne peretüli käsil. Neid idaeurooplasi ju iial ei tea, mis nad seal karjuvad, kas rõõmust või õnnetusest ja kuna "peremängu" kirved ja noad lisatakse. Koer puges kiirelt peitu, aga enne seda saime ta korralikult üle kastetud. Laps oli ka paljas ja märg, mõned päevad hiljem on aga hoopis nohune ja köhane (lubasime üksteisele sellest juhtumist meie vanematele mitte rääkida, sest see on päris häbiväärne ja halva lapsevanema moment).



Austraalia stiilis valmistatud sidrunine grillkana
Andres teeb tööd ja me poseerime töötegija taustal

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust