Otse põhisisu juurde

Koduperenaise ja ema kõige vajalikum abivahend

Eile, kui terve köögipõrand makarone ja Bolognese kastet täis oli, ja täna, kui Daniel sõi riisinuudlitega kana, mõtlesin, et kuidas küll ma selle koristatud saan? Daniel harjutab kahvli ja lusikaga söömist ning protsess on üsna...ütleme nii, et vaevarikas. Siis mõistsin, et piisab vaid tehnoloogilise imevidina Zac 1.0 tuppa laskmisest, kui minu pool vaevast on murtud. 

Neljajalgne koduabiline objektile lastud, 3 minutit hiljem põrand praktiliselt läigib - ei ühtegi raasukest ega riisukest. Nüüd vaid lapse söögitool ja kilest põll vaja toidujääkidest puhtaks pesta, mõtlesin mina ja otsustasin väikesele kolmevärvilisele abilisele need ette anda. Noh, et enne pesu asjad suuremast määrdumisest puhtaks teha. Läksin vannituppa tite nägu pesema ja tagasi tulles olid elusale kodumasinale ette antud esemed täiesti puhtad. Mul jäi vaid kuuma veega üle pesta. 



Siis jäin mõtisklema, kui oluline "koduvidin" on ikkagi meie koer! Eriti veel lapsega peres. Kui Danieli mähe on unustatud vahetada, siis koer kõnnib lapse järel ja nuusutab tagumikku. See on selge märk, et on aeg mähkmevahetuseks! Kui mähkmes on miskit tahket, siis koer teeb erilisi trikke. Näitab meile selgelt välja, et on oodata suuremat sürpriisi. 

Vidin Zac 1.0 töötab edukalt uksekella eest. Austraalias on vähestel majapidamistel uksekellad ja kuigi meie uksel on, siis tihtipeale seda ei kasutata, vaid koputatakse õrnalt uksele (eriti kullerid ja postiljonid). Kui vannitoas või maja teises pooles oled, siis kahjuks ei kuule koputust ning pead postkontorisse pakile järgi minema. Zac 1.0 teeb sellist teistmoodi haukumist, mida kuuleb ka surnu hauas ja kohe on teada, et mingi pakk on saabunud. 

Meie kõige efektiivsem kodumasin oskab toas kärbseid püüda, togib õues töllerdavaid prussakaid surnuks ja kaitseb meie peenraid tüütute lindude eest. Koristamisel on temast väga palju abi. Pealegi on ta suurepäraseks muhviks Austraalia külmadel õhtutel. Ta kohe oskab külmetavate kehaosade juurde pugeda ja sind oma kõrgema kehatemperatuuriga üles soojendada. Samuti toimib meie imevidin niiskete salvrätikute eest, sest teda paeluvad uued maitsed ja lõhnad. 

Zac 1.0 versioon toimib õue maja ette pargitud auto alarmi eest. Nii kui mõni kõuts seda märgistama tuleb, on Zac võimeline meie elutoa aknast läbi hüppama. Elu hinnaga seisab meie esemete eest! Samuti on meie lemmik vidin äärmiselt efektiivne biolagundaja ja taaskasutaja. Vahel on ikka mõni riisine kana või muu toidujääk kuskile külmkapi sügavustesse seisma jäänud, kahju ära visata, aga päris ise seda ka sööma ei hakka, anname talle ette...kauss tehakse väga puhtaks! Mäletan eredalt seda Marinara segu, mis mind iiveldama ajas. Zac aga arvas, et sellest mereandide segust polegi midagi maitsvamat olemas! 

Koduperenaise suurem abiline töötab ka kella eest. Kell 5 õhtul sätitakse koos lapsega akna peale peremeest koju ootama. Kui igav hakkab, saab Zaciga igasuguseid huvitavaid katseid teha: pall diivani ja seinavahelisse "urgu" visata ja lasta tal nuputada, kuidas sealt ihaldatud objekt kätte saada, pall väikese põõsa oksale panna ja vaadata, kuidas ta üsna kiirelt ronima õpib, mänguasi pesukorvi sisse pista ja uurida, kuidas koer lahendab talle ette antud probleemi.

Zac saab varsti kaheaastaseks! Ta elagu, meie asendamatu ja temperamentne koduabiline!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...