Otse põhisisu juurde

Minu, sinu ja kuninganna sünnipäev

Esmaspäeval oli meil riigipüha. Jah, jälle, jah! Vivat! Vivat Regina! 

Lääne-Austraalia tähistas 29. septembril kuninganna sünnipäeva - mis on tegelikkuses 21. aprillil ja mida ülejäänud Austraalia osariigid tähistavad juunis ehk riigipühavaesel kuul. Miks lääneaustraallased (aga ka teised monarhi sünnipäeva juunis tähistavad osariigid) saavad endale ühe lisa riigipüha aastas? Kas austraallased mitte ei tahtnud end kõigest sellest Inglismaa asjast distantseerida? Ja nüüd ise tähistavad aprillis sündinud kuninganna sünnipäeva juunis või septembris! Tuletan meelde, et Austraalia kuulub endiselt Rahvaste Ühenduse kuningriikide nimekirja (Commonwealth of Nationisse) ja sisuliselt on meie riigipeaks Elizabeth II. 




Kuninganna sünnipäeva on Austraalias tähistatud aastast 1788. Pikk ja põhjalik traditsioon, ja ükski normaalne inimene ei näe ühtegi põhjust, miks peaks selle ära jätma. Töölisklassil üks vaba päev juures ja puha! Aprillis on meil siinpool niigi palju vabu päevi ja pühasid - ANZAC ja lihavõtted. Seega otsustasid ratsionaalselt meelestatud riigiisandad, et lükkaks õige selle tähistamise hoopis juunisse. Sel kuul pole miskit tähistamisväärset ja töölisklassile kuluks üks lisapuhkepäev ära. Kuna aga Lääne-Austraalia tähistab juunis oma osariigipäeva, siis mõttetu oleks kahte riigipüha samale kuule paigutada. See on lihtne ja kõikidele arusaadav seletus, miks Lääne-Austraalia tähistab kuninganna sünnipäeva septembris. 


Muuhulgas tähistab kuninganna sünnipäev (tähistatav juunis) Austraalia suusahooaja algust. Kah väga märkimisväärne tähistamise põhjus! 


On siis mingeid erilisi traditsioone, mida kombeks järgida? Meil pole midagi kindlat välja kujunenud ja pole VEEL selle tähtsa isiku sünnipäeva pidamisega harjunud. Aga keskmine kohalik käib rannas, peab piknikku, lõkkeõhtuid, grillib, saab sõpradega ja peredega kokku. Paljud reisivad ja avastavad - hea kombetalitus. Hullult meeldib Austraalia juures see, et kohe nii kui mõni vaba päev rohkem, siis tuld...ja loodusesse! 


Sel aastal me midagi erilist ei teinud: Andres otsustas, et läheb pooleks päevaks siiski-siiski tööle, meie käisime Danieliga ühe plikatirtsu esimesel sünnipäeval ja kuninganna sünnipäeva puhul lubasime end kogu perega varakult voodisse. Parim tegevus, mis kindla peale praeguses eluetapis (rannas purjutamisest ja poole ööni üleval istumisest) rohkem korda läheb. 


Kui võrrelda Austraaliat teiste maailma riikidega, siis siinne riigipühade arv ei ole ülemäära kõrge ja me võiksime kuuluda pigem koos Kanada, Filipiinide, USA, Tai ja Hiinaga nende riikide hulka, kus on riigipühasid kõige vähem või noh, õigemini mõistlikult. Peab juurde selgitama, et Austraalias on selline seadus, et kui riigipüha langeb nädalavahetuse peale, siis esmaspäev on ka vaba: if that date falls on a Saturday the public holiday transfers to the following Monday. If that date falls on a Sunday that day and the following Monday will be public holidays.


Austraalia territoriaalsest jaotusest on kõige rohkem public holidaysid ACT-s - seda 12 ja Lõuna-Austraalia osariigis 11+2, samal ajal kui Lääne-Austraalias vaid kümme kogu aasta peale. Oh, kus me töötame usinalt siinpool kallast! Ja siis imestatakse, kui Lääne-Austraalia eksport moodustab 40% kogu Austraalia ekspordist. Meil ei ole siin baila-bailat nagu näiteks Argetiinas (19 riigipüha) või Kolumbias (18 riigipüha). 


Austraalia on üldjuhul äärmiselt mõistlik riigipühade osas. Siin ei ole ühtegi "püha lehm läks üle tee" stiilis pühasid. Kõige enam küsimusi tekitavaks pühaks on ehk vaid Victoria osariigis peetav Melbourne Cup - väga mainekas ning rahvusvahelist tuntud hobuste võiduajamise päev. Mõnikord olen kuulnud kirglikke sõnavõtte teemal, et Melbourne Cupi päev võiks üle Austraalia vaba olla, sest seda jälgib pingsalt terve riik. Olen mitu aastat selle tähistamises osalenud: kõik vuntsivad end üles, meedia vahendab pingviiniparaadi ja olgem ausad, töötad sa riigifirmas, erafirmas või haiglas, kõik tähistavad oma panustamise võite või kaotusi kerge muliseva alkohoolse joogiga. 

Kommentaarid

  1. Mõtlesin, et kommin iga postitust niikaua kuni titt üles ärkab. Aga sorri, see on sul üks viimase aja mõttetumaid postitusi. No vahel juhtub.

    VastaKustuta
  2. Haha! Ma naersin selle kommentaari peale. Nahk on vist nii paks, et isegi hinge ei lähe! Kadri, mul oli loomekriis :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGA müüja ja Australia Post

Tahtsin algselt kirjutada kunagisest "valge Austraalia poliitikast" ja viidata naljakatele 60´ndate promoklippidele, mis Suurbritannia töölisklassi Austraaliasse meelitasid ja brittide vastupropagandast, kuidas kodumaad ei tohiks ikka mingitel tingimustel reeta, aga siis kadusin jälle argitegevustesse ära ja hoopis kirjutan sellest, et Australia Post´iga 2 kg kaaluva saadetise saatmine Euroopasse, eriti veel Eestisse, läheb umbes sama palju maksma, kui on 10% Eesti-Austraalia edasi-tagasi pileti maksumusest.  Teine kord siis teab, kui midagi suuremat saata tahame, on mõistlikum endale piletid Eesti piletid osta ja saadetis ise kohale toimetada. 
Postitädid olid muidugi äärmiselt sõbralikud ja kuna esialgu kaalus pakk 2 kg ja 40 grammi, aitasid nad mul sellest üleliigset 40 grammist lahti saada pappkarbi erinevaid osasid lõikeriistaga nüsides. 
Ja siis üks noormees kohalikust IGA poest. Käin seal pea iga päev ja kuna pood asub umbes 300-400 m kaugusel meie elamisest, siis minge…

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina. 
Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla. 
Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju selline ava…

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. 
Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust (cottage cheese) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.  
Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on vene keeles ko…