Mees läks merele. Saarele. Kalale. Teiste tüüpidega habemesse kasvama. Telgis magama. Vorsti grillima. Kalaõnne puudumisel end õllega lohutama. Sokke vahetamata elama.
Ma oleksin äärepealt elutoas laiali olevate mänguasjade tõttu enda jalaluu murdnud. Mehe mereretk oleks pidanud poolikuks jääma, sest ega mul kellelegi siin helistada pole. Kes katkise jalaga naise ja magama MITTE jääda tahtva lapse eest hoolt kanda saaksid. Üks ja ainuke number, mis on ühtlasi ka kõikide kiirete saadetiste ja asjaajamiste number. Helista öösel, päeval, päikesevarjutusel või maailmalõpu päeval. Alati saad kätte, asjad aetakse korda!
Aga õnneks jäi jalg terveks. Mees merele. Saarele. Kalale.
Ma sain lapse lõpuks magama. Kell on päris hiline. Nõud vist jäävad homset päeva ootama. Koer on toidetud ja kõhu alt sügatud. Muru kastetud, tuba koristatud, mänguasjad kokku pandud, et keegi väsinud lapsevanem oma kaela ei murraks. Või jala. Siis peaks mees merelt, kalalt ja saarelt tagasi tulema...Déjà vu?
Vahepeal on küll tunne, et minu elus on palju déjà vu'sid. Nagu oleksid kõik need raamatud juba tuhandeid kordi riiulisse pistetud või mehega "mis me õhtuks sööme" jutuajamine peetud. Või koerale kunagi juba öeldud, et nüüd on tipa-tapa aeg. Ma oleksin justkui neid riideid alles pesnud? Kas tõesti unes ja mitte ilmsi?
Aga mulle meeldib. On hakanud räigelt meeldima. Pereelu. Oma väike truu punt. Tiim.
Oma tujude, iseloomude, maitsete ja stiilidega.
Et mul on kelle eest hoolt kanda. Kelle kiidusõnu (õnnestunud õhtusöögi korral) kuulata. Kelle järelt koristada ja kelle särke kuivama panna. Keda müristava ja välkuva äikese eest oma kaissu, voodisse ja tuppa lasta/võtta.
Kodu on küll pidevalt sassis, riided plekilised, silmad unised, nõud pesemata, ripsmetušš tuttuuest peast ära kuivanud, aga arusaajad saavad aru. Mitte arusaajad mõistavad hukka ja kiruvad taga.
Vanasti kujutasin ette, et õnnetunne on selline stabiilne ja igavene südamekesed-ujuvad-pea-kohal, olen alati kõrvust tõstetud, kuid elukogemust saanuna leidsin klišeelikult, et õnn seisneb väikestes asjades: mees tuleb ootamatult varem töölt, laps lükkab sind diivanisse, et sa talle viiesajandat korda sama raamatut loeksid, koer poeb lähedale ja uriseb sõbralikult, et teda veidi kõhu alt sügaksid, prink rase sõbranna kutsub teisipäeval "tight ass tuesday" raames kinno, korraldad maailmast huvituvate sõpradega teemaõhtuid ja sööte end parimatest paladest oimetuks, kuuled kellegi lähedase häält või saad kedagi lähemalt katsuda, kuuled supermarketi raadiost oma pulmalaulu ja laulad häbenemata üle poe kaasa, õpid kedagi uut ja huvitavat tundma, avad ennast teistele, avastad enda jaoks uue hobi, jagad poejärjekorras seistes vanaprouadega tarhuni tegemise retsepti...
Kommentaarid
Postita kommentaar