Otse põhisisu juurde

Austraalia päev piltides

Minu jaoks on paadi ostmine ja selle omamine üheks väikeseks unistuseks olnud. Kuidas siin, Perthis, selleta üldse elada saab? Mida kõike saaks teha, kui paati omaks!? Paadi pealt kala püüda, mööda jõge kruiisida, vette hüpata, merelaineid võtta, ujuda, päevitada, vee peal lihagrillimise pidusid korraldada, sõpru väljasõitudele kutsuda, merematkasid teha...tegevustehulk tundus lõpmatuna. 

Mõnda aega tagasi ostis Andrese hea sõber endale paadi ja tänu sellele nägime paadi omamise telgitagust: kaikoht, igasugused registreerimised, parandamised ja kus paat alles sööb kütust.  Näiteks ainuüksi $1000 kuus läheb Fremantle'i sadama kaikoha peale. Kulud on päris suured. Kas tõesti viitsiksid ja tahaksid ning suudaksid igal nädalavahetusel paaditama minna? Et asi end lõpuks ära tasuks. Kahe väljasõidu pärast aastas pole mõtet ju paati osta ja üleval pidada. 

Hetkel tundub, et paati niipea meie elamisse ei tule. See-eest on äge, kui tutvusringkonnas on sõpru, kes on andunud paadisõidu fännid ja tahavad sind näiteks Austraalia päeval, ilusa ilma ning mõnusa seltskonnaga jõe peale viia. Piltide au ja uhkus läheb Mariannale. Selline nägi välja meie pikk päev jõe peal ja hiljem jõe ääres Austraalia päeva ilutulestikku vaatamas:  

Tõeline merekaru
Kui rool on, siis pole muid mänguasju vaja

Jõepiraadid
Naised võtavad päikest ja samal ajal kui nende all trümlis...
...magab väsinud merekaru
Õhtu oli väga lippuderohke!
Andres mesikeelsaar tööpostil
Ilutulestik oli võimas! 
Ma ei saa aru nendest tuhandetest inimestest, kes pooletunniseid ilutulestiku videosid teevad - päriselt ka vaatate neid hiljem vä?
Väänik oma issiga Perthi kesklinna taustal
 Õhtud Perthi lähistel
...on kindla peale maailmad ühed ilusamad!

Kommentaarid

  1. Väga huvitav ja super hästi kirjutatud blogi. Avastasin ca nädal tagasi ja täna siis jõudsin kõik läbi lugeda :D
    Olen ise samuti Värska kandist pärit, aga tundub et me tuttavad ei ole. Sellegipoolest soovin edu ja jõudu seal kaugel maal!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oi aitäh, kohe näha väliseestlane - ühes lühikeses kommentaaris kohe mitu kiitust! Oh, kus sa oled minu blogi lugemisega vaeva näinud, kui kõik läbi lugenud. Mingi aastast 2009? Ma ei julge näiteks vanu asju kunagi lugeda, sest vanemaks ja loodetavasti ka "targemaks" saades muutuvad paljud hoiakud ja suhtumised ja vahepeal tahaks mingid arvamusavaldused ära kustutada, aga perearhiivi huvides olen kõik vastuolulised kirjutised alles hoidnud.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust